Kirjad leerivennale 6.

Tere jälle, kulla leerivend!

19. märts 1982

Eks ma muidugi siga ole, et pole Sulle jälle nii kaua kirjutanud. Kõiksugu asju on siin vahepeal juhtunud, mis kord võtavad kõik aja, nii et lihtsalt ei jõua kirjavahetusele mõelda, samas aga pööravad asjakäigud sellise külje ette, et lihtsalt ei taha millegi peale mõeldagi, rääkimata veel kirjutamisest. Ega õigust öelda praegugi mu psühhofüüsiline seisund kõige soodsam ole. Viimaste nädalatega on jälle toimunud asju, mis lausa eluisu ära võtavad. On seda ennegi ette tulnud, inertsiga üle saadud, aga üsna sügav lootusetuse tunne on praegu üsna valitsev. Vähe pakub see elu rõõmu. Ma ei pea üldse silmas materiaalset külge. See on paratamatult vahel kehvem, vahel parem. Meie peres on need asjad suhteliselt hästi. Eriti puudust ei tunne millestki. Teadagi, oleks rohkem raha käes, oskaks seda ka rohkem kulutada, kuid midagi tõesti tarvilikku meil lausa puudu pole.

Olen nüüd pika aja peale ka nii palju mammonat kokku kraapinud, et kavatsen endale klaveri, õigemini pianino osta. Võib-olla selles oleks ka teatavat leevendust nendele hingevaevadele, mis mind viimasel ajal piinavad. Klaverimängust olen ma ennegi kergendust saanud. Ehk avitab nüüdki. Õigust öelda ma ei oska öeldagi, mis minuga ülepea lahti on. Inimsuhted on kuidagi lõdvaks läinud, kõik libiseb käest, millestki ei hooli, kõik tundub hall ja tüütu. Lusti vähe. Lootused (kärbitud). --(Kärbitud) -- Millegipärast kipun arvama, et mul üldse puudub oskus ja anne naistega läbi saada. Probleem on isekuses. Ma näen seda nii palju teistes, et enda oma alla suruda ei tundu mulle põhjendatud. Ainuke rõõm on poiss. Kuid seegi on isekas armastus. Ma armastan tema siirast armastust. Teatav egoismi vorm.

Seda kirjutamisvõimetust olen püüdnud korvata regulaarsete lehepakkidega. Raskused on sellegagi. Nimelt ei tule meie peresse tänavu ainsatki ajalehte. See on nii defitsiitseks läinud, et pidasime mõistlikumaks käega lüüa. Kuid kus häda, seal aitajaid. Nimelt olevat meil töö juures kamba peale tellitud "Edasi". Nüüd ma kauplesin need läbiloetud numbrid endale. Nii et seda hakkad vast suhteliselt kindlalt saama. Ega ta enam nii sisukas pole kui kümmekond aastat tagasi, kuid suhteliselt palju ja huvitavat on seal praegugi. Ise jälgin huviga põllumajandustemaatikat. Vahel mõtlen isegi, et kui õige paneks linnast minema. Ainuke häda, et maatöid ei oska. Ega seal palju õppida pole, aga meie eas nii kardinaalselt elu muuta on vist liiga raske.

Teine asi, millega võin sulle meelelahutust pakkuda, on see, et K palus mõnel oma kolleegil tuua läbiloetud ajakirju. Järgmise pakiga tulebki paar "Noorust" ja "Horisonti". Selle kirjaga koos panen teele tavalise lehepaki, kus juba enamus neid "Edasi"-d.

(järgneb)