Kirjad leerivennale 4.

10. oktoober 1981

(järg)

Sisepoliitiliselt. Keegi kurat ei taha enam tööd teha, üks lõpmatu laaberdamine ja lausjoomine. Täielik ükskõiksus inimese tarvete suhtes ja inimeste ükskõiksus riiklike vajaduste suhtes. Vaen ühiskonnakihtide ja rahvusgruppide vahel. Poliitilised pinged. Kõik kardavad midagi. See, mida sina kirjutad vaipade, autode ja karusnahkade kohta - see on lapsemäng ja SORVVO'l (märkus: sotsialistliku omandi riisumise vastu võitlemise osakond = praegune politsei majanduskuritegude talitus) pole siin muud kui oma kämmal mängus. Näiteks Pärnu miilitsas olevat 3 osakonda võrdse suurusega, ca 7-8 meest igas, palgavahed 20-30 rubla ulatuses, aga osakondade varustatus on autodega selline - kriminaaljälituses  1 "Zap", autoinspektsioonis 1 "Moskvitš" + 2 "Žiguli", SORVVO's 2 "Žiguli" + 1 "Luxor" + 2 "Moskvitš" + 1 "Volga". Vat nii. Tarvitses sm. (seltsimees) Kreutzwaldil saada EKP KK sekretäriks, kui tema majale (mis muide on Valdeku street, aga elab seal ainult keegi papi ja vahel põikab sinna ka tema poeg, rallisõitja) tehti kapitaalremont selliste materjalidega, mis ei liigu kusagil ja hoovi siginesid 2 tõukoera kelle kutsikadki on üle 100.-. Ise elab sm. KW muidugi kesklinna korteris.

Tsaarivenemaa punase riigipöörde aastapäeva rongkäik Tallinnas 07.11.1980. (Foto Viktor Rudko)

Keskel "sm. Kreutzwald", kommunismi peaideoloog Eestis, Rein Ristlaan

Poola kukutatud ja Šveitsi ärakaranud sideministril oli 3 suvilat, 8 luksusautot ja miljon (1.000.000) naelsterlingit Inglise pangas. Mul üks kolleeg elas mõne aja võõrastemajas Gagras, kus paar maja edasi oli Leo (riigi- ja parteijuht Leonid Brežnev) venna suvila. Jne. jne. Ja sina niuksud sealt kaugelt, et koerakaelus on 150.-, osta, kes sind keelab!

"Leo" vennatütar on kirjutanud raamatu. Peasekretäri noorem vend Jakov (1912-1993) oligi "elukutseline vend".

Töötas kusagil tehases, korduvalt alkoholiravil, aga vaatamata sellele kuni surmani täisalkohoolik.

Ja nüüd siis teine kiri, mis jõudnud pärale 14. juunil. Ah et rikkusid passirežiimi ära ja nüüd siis saadeti sind suurest linnast ära. No on ikka lugu! Mina Sinu asemel eelistaksin küll väljasaatmist kasvõi mõnda Eestimaa külla. Kui sul vähegi pealehakkamist oleks, võiksid küll tulla mingisse Eestimaa kolhoosiasulasse. Seal on tööjõust paras puudus. Ainult joomist tuleb piirata, siis lööd kindlasti läbi. Raha tuleb raskelt, aga rohkem kui mistahes tööga linnas. Maal on söök lähemal - no mida sul veel vaja. Olen isegi vahel mõelnud selle peale, aga mulle pole seal ametit, õigemini mu praegune amet meeldib mulle sedavõrd, et ei tahaks loobuda. Aga millest on sinul seal loobuda? Need, kes on tahtnud, on tasapisi end kolhoosist kõik linna manööverdanud. Tead mis, mõtle sellele, et me oleme juba "под сорок" ja tuleb hakata vaatama kohta, kus meie kondid hakkavad mädanema. Aga teata nüüd lähemalt, mis kuradi kolgas see nüüd on kus sa vedeled. Ja kaua sul seal on ette nähtud olla?

(järgneb)