Reede, 19. veebruar 2016

Mõtted PISA testi kohta

Teinekord ei saa ma isegi aru, miks ma mõnel teemal siia neid ülestähendusi kirjutan. Arvatavasti seepärast, et kunagi oli ka minul see periood, kus aktiivse mõtleva inimesena tahtsin "maailma" paremaks muuta. See illusioon püsis minus pikka aega, seni kuni argipäev, mina ise ja olud sundisid mind lõpuks pagendusse. Enamus ühiskonnas toimuvast ei puuduta mind juba ammu, otseselt ja kaudselt. Seda ka allpool kirjutatu osas - minu lapsed on täiskasvanud, elus suht hästi hakkama saavad, pooled neist ennast sisse seadnud hoopistükis välismaal. Ka kõik mu lapselapsed kasvavad täisväärtuslikes perekondades, hoolitsetud ja armastatud oma ema ja isa poolt. Kõige selle taustal tahan siiski kirjutada meie teismeliste PISA testiga seonduvast, kuid pisut teisiti.

Miks mitte olla uhked, seda ma olengi, et Eesti lapsed on targad. PISA testi tulemused ometi tõestavad seda. Ma ei taha kaotada mõttejärge, seepärast hetkel, oma vaimset jõuvaru raiskamata ei süvene testi läbiviimise detailidesse. Püstitan vaid mind painava küsimuse: kas testitavate hulgas olid ka hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed? Mul on meeles arv, et praegustest eelkooliealistest on umbes 11 tuhat last puudega, iga seitsmes mudilane. Muidugi tuleb mööndusega öelda, et nn. puudega laste hulka on arvatud nii need, kellel pisikene kõnedefekt kuni tõsiste meditsiiniliste ja vaimsete probleemideni välja. See arv, iga seitsmes, on ühelt poolt jahmatavalt suur. Kuid teisalt peaks viitama sellele, et taoliste laste varajane märkamine kindlustab õigeaegse vajaliku abi, "tuunimise" korral aitab aga neid paremini ettevalmistada kooliks.

Paraku ja ka loogiliselt seletatavalt on nii, et õpingute jooksul hoopis HEV laste arv suureneb. Meelde on jäänud, et meie üldhariduses on üle 20 tuhande haridusliku erivajadusega õpilase. Minu arust on võetud õige suund, et nn. "lollide" koolidesse suunatakse üha vähem selliseid lapsi. Need lapsed õpivad tavakoolis ja valdavalt lihtsustatud õppekavaga, kas siis tavalises klassis või siis vastavates eriklassides. Aga selle PISA testiga seoses ikkagi küsimus, kas ka need lapsed osalesid selles testis?

Ideaalis peaks kõik lapsed saama vajalikku tuge ja abi, et omandada võimetele vastav jõukohane haridus. Aga ega see vist päris nii pole. Igal aastal langeb meil põhikoolist välja üle 300 lapse. Ülaltoodud tuhandete kõrval tühine arv, suhtarvuna teiste Euroopa riikidega isegi tagasihoidlik. Ometi on need 300 kujunevat isiksust, meie ühiskonna liikmed, kelle edasisest saatusest me midgi enam ei tea ega tahagi teada. Samamoodi nagu on isiksused need ülalmainitud kakskümmend tuhat last ja nendega seotud nelikümmend tuhat lapsevanemat, kaheksakümmend tuhat vanavanemat ...

Veel üks arv on meeles. 34 tuhat Eesti noort vanuses 16-24 ei õpi ega tööta. Statistika kohaselt ei tegele mitte millegiga. Selge see, et siinkohal oleks sobilik spekuleerida ümbrikupalkadest, eneseotsingutest välismaal või muust sellisest. Aga võiks hoopis rääkida panustamisest ühiskonda.

Ning siis see viimane arv. Iga viies vastutulev inimene on vaene, pehmelt ja kroonulikult väljendudes suhteliselt vaene, 260 000 vaest inimest. Aga meie lapsed on ometi "maailma targemaid"! Küll ma olin lapsena pettunud kui sain teada et maailma rahvaste keelevõistlust ei toimunudki ja eesti keel ei saanudki auhinnalist kohta. PISA test seevastu ei ole müüt. Seepärast ja siiski, mis ometi juhtub nende tarkade lastega, nendest kümnetest tuhandetes vähemtarkadest, keda testima ei lubatud, rääkimata? 

Kolmapäev, 17. veebruar 2016

Tasapisi

Lugesin oma eelmise sissekande kommentaare. Südantsoojendav, et kellelegi olen muretsevalt meeles. Hullu pole midagi. Õpin olema uues, loodetavalt ajutises seisundis. Unehäired on saavutanud sellise taseme, et magamatus halvab kontsentreerumisvõime. Mitmesugused muud sümptomid ja muidu hädad jne. Aastate eest, juba blogijana, pärast elu esimest tõsist diagnoosi ja lõikusest lõplikku toibumist lubasin iseendale, et proovin mitte viriseda, olen tänulik selle eest, mis olemas. Tuleb kulgeda väärikalt ja ettevaatlikult. Niipalju sellest.