Neljapäev, 12. detsember 2013

Väike poiss naiste saunas

Ei viitsi ega taha kirjutada - mured suveabilisega, too armunud ja sealt tulenev. Jooksvalt loen. Ka seda, mis erutab inimeste meeli. Endale imestavalt loen ka kommentaare. Selline lugu siis, et veekeskuse naiste riietusruumis, duširuumis väikene kuue aastane poiss. Tean küll, et toimetaja poolt loodud provotseeriv tekst. Eluline siiski ja ka oodatud vastukaja saav. See ju sama, mis Aidi Valliku leivatöö, mugandada (au ja kiitus - seni loominguliselt ja hästi) välismaiste saadete stsenaariume Eesti oludele. Olen korduvalt saanud tagasisidet Aidi tööle: " Selline juhtum oli, telekas näidati...".
 
Seega, väike poiss naiste saunas. Isiklik seisukoht on kategooriline eitus. Tean ja olen lugenud lugusid, kus põhjendatakse lapse hilisema biseksuaalse perioodi kaldumist homoseksuaalsesse tulevikku just sellega -  lapsepõlves "avanev" vaatepilt ei olnud...  Ehkki mitte teaduslikult põhjendatuna, vaid inimsaatuste kujunemise kogemusliku informatsioonina on see siiski tähelepanu vääriv. Kommentaaride ängistavaks ja üldistavaks mõtteks kujunes minu jaoks infatiilne elik näiliselt ja masohhislikult parastav, kus isa on? See selleks. Ärritasid hoopis mõned kommentaarid, mis laiendatult ja utreeritult viivad ühe sõjaaegse, heal eesmärgil trükitud plakatini:
Aga üldiselt nõustun nende kommenteerijatega, kes leiavad, et kuue aastase lapse puhul näha või pookida külge seksuaalsust täiskasvanu arusaamas, olgu poiss või tüdruk, see väärib eraldi tähelepanu. Selline täiskasvanu võiks pöörduda seksuaalpataloogi poole võimalike häirete diagnoosiks ja raviks. Seda praeguste, kuigi pidevalt muutumises ja arengus olevate seksuaalsete väärtushinnangute kontekstis.