Vaatasin Piletilevist, kuidas läheb minu soovitatud filmidel. Rõõmustav on see, et soomlaste "Inimese roll" maailma esilinastuse seanss on välja müüdud. Lisaseansile on kohti vabalt. Teistel filmidel nii hästi pole läinud. Olen lugenud, et eestlane pidi olema usin kinoskäija. Tõsi see on, ka numbrid tõestavad seda. Iseasi, mida kinos vaatamas käiakse. Ansambel "Meie Mees" oma hiigelaegadel tõstis kindlasti oluliselt meie kontserdikülastajate arvu ja McDonalds restoranid on tõsine sõna tõestamaks, et inimesed armastavad süüa restoranides.
Minu jaoks oli täielik üllatus aga Tartu PÖFFi piletimüügi hetkeseis. Heade mõtete linn on kultuuri osas, aga PÖFFi filmid on maailma tippkultuur, täiesti mõttetu linn. Näha maailmas teise saalina filmi, mis vaevalt kunagi siia filmilevisse või teleekraanile tuleb, see võimalus jäetakse kasutamata - hämmastav! Minu selle aasta suve filmiprogramm avardas mu maailmapilti siin metsas oluliselt. Tartus ei leidu aga PÖFFi filmidele Elektriteatri pisikeses saalis isegi viitekümmet inimest. See räägib ülikoolilinnast mõndagi. Tartu on Euroopa kultuuripealinn - naeru koht.
See videoklipp põhivõistlusprograami filmidest võiks pühendada tartlastele. Need on filmid, mida tartlased oma linnas näha ei taha.
Järgnevalt aga mõned isiklikud soovitused debüütfilmide võistlusprogrammist. Ekslikult võib arvata, et need filmid on kuidagi hinnaalandusega. Võin kinnitada kogemuslikult, sest olen peaaegu kõiki filme suvel vaadanud, et need esmafilmid ei jää üheski komponendis alla kogemustega autorite teostele.
Pealkirjale klikkides avaneb film tutvustus.
Norra
See autori esimene täispikk mängufilm on tema filmikooli magistritöö. Ma pole kuulnud, et meie, Eesti lohiseva nimega "filmikooli" magistrandid lõpetaksid magistratuuri täispikka filmiga.
Emotsionaalne film. Meelevaldselt tahaks tõmmata paralleeli eestlaste filmiga "Võta või jäta". Kuid need on erinevad teosed. Eestlased jutustavad tõepärase, norrakad lisaks veenvusele ka sügavalt läbitunnetatud loo. Meie film on avanud oma festivalide auhinnaskoori. Norrakate film võidab aga kindlasti vaatajate südamed nii meil kui mujal.
Vaatan, et minu filmisoovitused liiguvad paratamatult mingites teemades, mida olen juba kümme aastat kajastanud mõnikord ka siinses ajaveebis. Seepärast ma ise ei imesta ka järgneva soovituse üle.
Leedu
Ma olen paljulapseline isa. Minu laste seas on neid, kes kutsuvad mind nimepidi ja peavad mind tinglikult isaks ning kellel on nüüd enda lapsed, kes omakorda ei pea mind tinglikult, vaid ikka päris vanaisaks. Muuseas, kevadel saan järjekordselt vanaisaks ja pole lastelaste seas omasid ega võõraid. On lapsed ja täiskasvanud oma rollides. See film on sellest.
Ma ei ole oma ajaveebis avaldanud mõtteid lapsesaamise kaasaegsetest tehnoloogiatest. Sest mõnede jaoks on see valus teema. Ütleksin vaid, et päris oma bioloogilise lapse saamise soov on igati loomulik, kuid sotsiaalses mõttes ülimalt egoistlik. Bioloogiliseks isaks võib olla katseklaas No.27. Nüüd on olemas juba ka "tehnoloogilised" emad, kes kannavad katseklaasis viljastatud lapsi. Kuid kusagil on samaaegselt juba sündinud lapsed, kes ootavad täiskasvanuid, keda kutsuda emaks ja isaks.
Postitused
5 kommentaari:
Käisin otsimas - kas sa tead, kust saaks vaadata pöffi kava nii, et oleks näha AINULT need filmid, mida näitab Tartus? surkisin ja surkisin, aga ei leidnud. Kohutavalt frustreeriv on kammida läbi filmitutvustuste, millest ma ei tea, kas neid minu ligiduses üldse näidatakse. Oma kärsitu iseloomu juures vihastan umbes kohe ja löön lehekülje kinni.
Mina vaatasin Tartut siit:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/poff/city:174064/page:1/
Ma tahaks kaitsta meie filmikooli tudengeid. Ma olen paar korda nende filmides mängimas käinud. Lõputöös ei ole, aga ma tean, et neil sisuliselt üldse pole raha, et filmi teha. Mina olen amatöörnäitleja, mina teen loomulikult tasuta, aga neil pole ka raha päris näitlejatele maksta ja kui nood on nõus tasuta tegema, siis saab neid kasutada. Nad tehnika saavad koolist, aga kõige muu jaoks peavad nad leidma sponsorid. Meie filmikoolis õpetatakse managere ka ja nood siis peavad tasuta näitlejaid ja sponsoreid leidma.
Euroopas teevad ka proffid suures osas filme riigi raha eest ja ei usu, et neil pannakse noori üliõpilasi suht rahata filme tegema. Entusiasmi pealt.
Ohh, kuidas ma ootasin, et midagi kirjutaksid! Käisin ikka aeg-ajalt siin vaatamas ja ikka vaatasid vastu needsamad lillekastid. Ja täna siis avastasin, et juba mitu postitust vahepeal tekkinud! Nii hea meel, et välja ilmusid ja lugemine oli ka hea, nagu alati siin blogis :)
Tänan, Maire.
Manjana. Ma suhtun meie filmikooli lõpetajatesse hästi, kes vaatamata olematutele tingimustele, läbi olelusvõitluse pürgivad suurde filmikunsti.
Kahjuks pole see ikkagi see filmikool, mida Arvo Iho tahtis luua, mida Jüri Sillart seejärel juhtis parimas usus ning mida Tiina Lokk proovis veel päästa, kuid "haridusökonoomika" sai lõpuks siiski võidu. Tänaseks on filmiõpe üks marginaalne õppekava suures kombinaadis, mille juhid positsioneerivad ennast järgnevalt:
"BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Meie kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, kommunikatsiooni, koreograafia, kunsti ja muusikaga."
Selles valguses on BMF taustaga uued filmitegijad hämmastavad isiksused. Et vaatamata viletsatele õppitingimustele on paljud nendest siiski realiseerinud oma unistused.
Postita kommentaar