Selle talve surnud 20.

(... järg)

Rebase Riks

Rebase inimestega oleme me alati kokku puutunud, veel enne Riksi sündi. Minu ema täditütar Adeele oli abielus Nandja Mardiga, ilma lasteta. Nandja Mart oli mingi kooli lõpetanud, et ta siis aktsiisiametniku kohale sai. Et neil lapsi ei olnud, siis õppis Mart õhtu koolis edasi. Sedasi õppis Mart õhtuti 25 aastat, kuni tal olid kõik koolid koos ülikooliga lõpetatud. Siis ütles Adeele maine kannatus otsa, selle suure nürimeelsuse peale ja läks Kuremäe kloostrisse. Mardi õed, Juuli ja Adeele pidasid meid ikka sugulasteks ja käisid ikka kirikust tulles meil sees.

Nandja perenaine oli Rebase Anna, haruldaselt suur latatara. Sealt õieti minu tutvus algab, kui Rebase Helmi mehele läks. Anna oli nii suur ?????? ja tal ei olnud aega Helmile "oustert" teha, sest Helmil polnud kaasavara. Emal, priikapteni proual oli vaba aega ja ta läks Rebasele käsitööd tegema. Mind võeti kaasa. Mina nägin, kui ema tegi Helmile üht rischeljöö mantea taljet. Anna oli kunagi uuesti mehele läinud Kaeramäe Jaanile. See ise elas teisel pool Paidet Kaeramäel. Neil oli kahepeale tütar Meida, kes tema kõrval Rebasel elas. Umbes minuvanune ja suurune väike plika. See Meida ei tahtnud kuidagi minuga rääkima tulla. Viimaks Anna, kaotades kannatuse, õngitses Meida aseme alt välja. Meida röökis mis hirmus, tõmbas käe lahti ja jooksis minema.

Peale pulmi läks Helmi Mikule, kuhu ta terveks eluks jäi ilma lasteta. Kiili Osvald läks neile sulaseks ja jäi ka terveks eluks. Juhan suri kõige enne. Helmi ja Osvald elasid edasi nagu perekond. Kolhoosi korra algul oli kangesti viinaajamine moodis. Ega siis ei aetud viina metsas, vaid oma köögis. Valitsuse mehed käisid otsimas ja jõid ka. Viina eest sai Tallinnast kõike kaupa osta. Ju see asi kuidagi nii oli, et Osvald oma kaubareisil vahele jäi. Helmi läks võttis süü kõik oma peale, et tema on see viina müüja. Osvald oli nõus ka. Ja hea oli. Helmi, 50 aastane vanaeit tuli aasta pärast tagasi. Mine tea kuidas Osvaldiga oleks olnud.

Helmi tuli tagasi just nii nagu läks - koduvillane must palit ja ruuduline suur rätt ümber, ja elu läks just nii nagu enne edasi. Osvald töötas metsamajandis puude langetajana. Jäi vanaks ja suri. Helmi elas veel umbes 15 aastat edasi. Aga see viinaajamine hakkas ikka külge ka. Siin, vanast peast, kui ta üksi oli, olevat kodus köögis olnud lääbakil maas. Mina nägin teda tihtipeale lahvkas. Seal ta küll polnud purjus. Ühel neljapäeval nägin teda jälle lahvkas ja järgmiseks oli juba maetud.

Varsti peale Helmi pulmi olid ka Kusti pulmad Nandja Juuliga. Juuli oli tubli kondiga taluinimene ja tema jäi terveks eluks selleks Rebase tööloomaks. Peale pulmi muutus kõik. Juulist sai talu perenaine ja Riks jäi niisama, poissmehest vennaks. Anna koos Meidaga kolis Kaeramäele oma Jaani juurde ja maantee jäi hulga vaesemaks. Polnud kedagi, kes seal oleks alati jutustanud ja uudiseid rääkinud.

Meidaga ma kohtusin jälle leeriajal. 1939. aasta kevadel olin leeris. Ema oli kangesti haige. Ma ei saanud Paide korteri jääda, sest pidin igal hommikul ja õhtul toimetama. Väikesed põrsad olid ka, neid söötis lõuna ajal Alma. Käisin rattaga leeris. Päevaks panin ratta Korjuse Salme juurde hoovi ja Meida pani oma ratta ka. Korjuse Salme elas kohe turu ääres, Viikwaldi majas. Salme pidas seda Meidat natuke otsekoheseks. Seda ta küll ei olnud, aga vanainimese laps. Peale leeri ma teda enne ei näinud kui Miku Osvaldi matusel, kus ta oli väikse pojaga. Ta töötas kojanaisena. Nüüd olevat pojast agronoom või zootehnik saanud, igatahes EPA on tal läbi.

Riks oli harilik Rebase Riks. Mina olin siis juba paras plikahakatis, aga silma ta eriti ei paistnud. 39. aastal hakkas ta äkki oma poole peale hooneid ehitama. Kevadeks oli talu valmis ja noor naine sealt Kaeramäe kandist toodud. Nüüd järsku muutus Riks nooreks ja päris moodsaks meheks, sest Selma oli noor ja ilus. Üldse olid nad moodne ja ajakohane paar. Neil oli tütar Aime, kes praegu on Paides õpetaja. Nende elu tundus olevat kõigiti ilus kuni järsku Selma oli oma nooruse armastusega kohtunud, jälle ülepeakaela armunud, et öelnud Riksile, et tahab lahutust.

(järgneb...)