teisipäev, 6. märts 2018

Elu ilusad hetked

Ilu võib olla ääretus kurbuses või seletamatus rõõmus. See ei pruugi kehtida kõigi üksi elavate inimeste, kuid minu puhul küll, et mõnikord on emotsionaalne tasakaal ikka väga paigast ära. Iseenda elu sündmustevaesus lõhub sisemist harmooniat ja kohati on see väsitav. Samas loob selline seisund eelduse selleks, et oled vastuvõtlikum teiste inimeste muredele ja rõõmudele. Seda vist nimetati empaatiaks.

Reede hommikul helistas üks mu "külalastest". Külast ja lapsest asi ammu kaugel, täiskasvanud mees ja juba mõnda aega linnas. Küsisin, miks tööl ei ole? Oli võtnud vaba päeva, et minna registreerida oma abiellumise. Just nimelt, registreerimine. Ta on elanud mõnda aega koos oma tüdrukuga. Iseseisva elu alustamine mistahes tagalata on keeruline. Aga sellele vaatamata, mitte kogemata, vaid mõlemapoolse ootuse ja teadmisega sünnib mais siia ilma üks poisslaps. Mina olin see, kes tulevasele isale "kärbseid" pähe hakkas ajama. Ammu enne kui veel mõni tüdruk üldse silmapiirile oli ilmunud. Olid meil temaga kunagi sellised südamest südamesse jutud elu põhiväärtustest.  Et hirmus vahva kui kunagi tulevad lapsed sünnivad abielus. Lapsed, kellel oleks isa ja ema ja perekond. Nendel jutuajamistel puudutasin vist tollal tema hella kohta. Ta ise kasvas pärisisata, mitmete ema vahetuvate elukaaslastega ja üldse pisut karmimates oludes kui paljud teised. Need jutud perekonnast, abielust, lastest ei puudutanud ju ainult teda, vaid riivasid mind ennast - iroonia selles, et ise olen "sari"abielluja-lahutaja.

See telefonikõne oli ilus hetk. Ühelt poolt veidi kurb, et kuidagi sedasi teevad, pisut argiselt, ilma valge kleidi, sõrmuste ja vahuveinita - "kohustuslikud" asjad, mis paljude jaoks nõme, mistõttu paljud ei abiellugi. Aga mis teha, rahadega on neil hetkel tõesti kitsas käes. Mitte ainult oma elu sisseseadmine, vaid lapsele tuleb asju muretseda ja muud. Samas oli selles telefoniteates minu jaoks sedasama seletamatut rõõmu, ilusat härdust, veidi eneseupituslikku uhkustki. Külalapsest on saanud mees mehelike tegudega. Või vähemalt hingest tuleva sooviga olla mees. Pärast temaga rääkimise lõpetamist jäin aga pikalt mõtlema. Tema tüdrukust. Et kas tema kujutas oma elu ilusamat päeva ette sellisena? Ja minu uhkusetunne hakkas kiiresti jahtuma.

Õhtul sõitsid vastabiellunud minu juurde. Nad olid õnnelikud.



 

10 kommentaari:

uurija ütles ...

See on mu meelest mingi (meeste?) eelarvamus, et naised tahavad tingimata abielluda pitsi-satsi ja vahuveini saatel. Esiteks on naised sageli parema majandusliku mõtlemisega kui mehed ja teiseks võib pulmi ju alati siis pidada, kui võimalus tekib, tagantjärele.

Hundi ulg ütles ...

Vist õige tähelepanek, Uurija. Kuid äkki see pole meeste eelarvamus naiste tahtmise kohta, vaid meie, paljude meeste soovunelm, kuidas meie oma abiellumist näha tahaksime?

Nele ütles ...

Mina, olles naisterahvas, olen arvamusel, et abiellumine on kahe inimese omavaheline asi ning kahekesi registreerima minek on väga hea mõte. Pitsivaht ja mõisapidu sealjuures küll kohustuslikud komponendid pole. Mõned küll tahavad oma rõõmupäeva jagada kõigi lähedastega aga täitsa sama OK on seda kõike teha omakeskis kahekesi.

Ene-Liis ütles ...

Eks see kommete muutumine puudutab paljusid perekondi. Sageli jäävad kaotajaks lapsed ja naised, sest puudub tuleviku suhtes kindlustunne.Ma pole siiani õieti aru saanud, miks ei taheta abielluda. Ühine majapidamine on, samuti ühised lapsed, kuid elatakse nn elukaaslasega.Kui raha ei ole suuri pulmi teha, võiks ju siiski asi seaduslikult vormistada kasvõi sellepärast, et lahkumineku puhul keegi kaotajaks ei jääks.Samas tahavad ja lausa nõuavad abiellumisluba need, kes ei peaks abielluma. Tegelikult aga , kui on tõesti perekond, siis vormistagu ka naised naistega ja mehed meestega oma suhted, aga sel juhul ei peaks sellega nii eputama ja kõigilt kiitust ootama. Eks me kõik vaatame asju oma nurga pealt ja minu 4 tütre ja 5 tütretüre puhul on mitmed variandid kahjuks esindatud, On lahutatud, 2 korda sama inimesega abiellutud, 2 ühise lapsega vabaabielud jne.Mina aga loen oma järeltuöijaid kokku ja tunnen kõigi 12 puhul suurt rõõmu.

Anonüümne ütles ...

Hundil on õigus, see loeb, eriti tüdrukutele. Vaimuhiiglased, eliiditüdrukud, feministid - kõss, see pole teie teema, las teised ka olla. :)

Sehkendaja ütles ...

Abielu ei ole tihtipeale lust ja lillepidu, seetõttu on tore meenutada pulmi, nähes, kuidas see kogu suguvõsad ja sõbrad kokku liitis ja kui õnnelikud olime ise abielludes. See annab tihtipeale jõudu. (Pulmapeo pidamine kasvõi mõni päev pärast ametlikku registreerimist on lihtsalt pidu - olen mitmel sellisel käinud ja ei tulnud pulma tunnetki, kuigi prooviti mängudega jne).

Ilmselt võiksime noorpaari pisutki aidata, ehk raha kanda oleks kõige lihtsam, aga paljudel võib olla mõni vajalik titeasi üle, mis maksab liiga palju. Kuigi see postitus ei olnud muidugi kampaaniana mõeldud... Sellegipoolest on Eesti inimesi kuidagi vähe ja tihtipeale on tunne, et oma väiksuse tõttu oleme kui üks pere ja eks "küla kasvatab last ja aitab noori". Seega - kuidas saaks aidata?

uurija ütles ...

Minu kommentaar oli tingitud sellest tekstilõigust: "Pärast temaga rääkimise lõpetamist jäin aga pikalt mõtlema. Tema tüdrukust. Et kas tema kujutas oma elu ilusamat päeva ette sellisena?"
Et... kui tegelikult on pitsivaht ja mõisapidu pigem meeste soovunelm (vt enda vastus minu kommentaarile), siis miks sa jäid mõtlema tema tüdrukust? Või misasja?

Hundi ulg ütles ...

Eks Sinu mõttekäik, Uurija, tekitas minus segadust ja pani järele mõtlema. Et asi päris sassis oleks, siis hetkel vahest nii: mõtlesin sellest, mida tema võib mõtelda, aimamata, et tema ei pruugi üldse mõtelda nii nagu mina tahan mõtelda ... :)

Kokkuvõttes oli aga kõik hästi. Just sedasi nad olidki mõlemad soovinud.

Sehkendaja. Tänan Sind abivalmiduse eest. Hetkel tundub asi kontrolli all olevat. Nimekiri asisematest asjadest on suurem osa juba secondhand kaetud (vankrid, voodid ja need). Emotsionaalseteks ostudeks (esimesed beebiriided ja muu taoline), selleks oleme oma väikeses noorte+1vanamees kogukonnas lasknud mütsi ringi käima. Ja mees ise ka pingutab - lisatööd jne., aga selle töö eest maksmisega on meil mõnes valdkonnas nii nagu on ...

mustkaaren ütles ...

Väga nunnu. Palju aastaid koos, pikka meelt ja pehmet sydant teineteise jaoks noorpaarile!

iibis ütles ...

Abiellumise puhul on õnneks mitu varianti, ja kõik on õiged, kui inimesed on õiged. Kui noored ise õnnelikud, siis ikka pikki ja rõõmsaid aastaid, kannatlikku meelt ja kõike ilusat, mida kahele inimesele üldse soovida võib. Peo võib ju kasvõi hõbepulmade ajal teha!