pühapäev, 6. november 2016

Uus naaber

Ega ma teda silmast silma pole veel näinud. Käis mul siin värava taga, aga sisse vist ei tihanud tulla. Muidu poleks teadnudki, kuid ta oli lume peale jätnud oma jalajäljed. Oleme koeraga mõlemad elevil, kumbki omal põhjusel.
See väiksem jälg on mu 45 kilose hundikoera oma, suurema käpajälje on aga jätnud külaline.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas ta nagu koopas tuduma ei peaks??? Ott nimelt?

krati

Anonüümne ütles ...

Ma VAATASIN VÕHIKUNA ESMALT, ET LAMPJALGNE LAPS LUMES...

Hundi ulg ütles ...

Mina pole ka eriline jäljekütt. Seega jäin minagi algul segaduses vaatama, et mis asi see veel on!?
Siis sain aru, et karu. Igaks juhuks kontrollisin internetist ja sain kinnitust, et nii ongi.

Ene-Liis ütles ...

Peale seda, kui me tütre suvila juurest karukakahunniku leidsime, on kõigil seal viibijatel kategooriliselt igat sorti söödavat kraami lähedusee visata.

Lendav ütles ...

Seline naabrus võib kõhedaks teha. Nii suurt kiskjat väga lähedale endale ei taha. Aga foto on hea, ega igaühel polegi olnud õnne näha karujälge ja hea, et on dokument. Olen ise paarkümmend aastat tagasi näinud matkal olles üks kord värsket hiigelsuurt karujälge, niiskes porilombi põhjas ja kahetsen siiamaani, et fotoka tookord ööbimispaika olin jätnud. Aga mäletan ka seda kõhedust, mis päikselises jaanipäevas äkki kogu meie väikest matkagruppi tabas.

Hundi ulg ütles ...

Ma ise väga loodan, et sellel karul oli lihtsalt mingi ühekordne tähtis asjatoimetus, mille teekond viis minu värava tagant läbi. Vastasel korral, mnjah ...