neljapäev, 6. juuni 2013

Gaseeritud vesi ja kleidid

Käisin maaakonnalinnas. Asju ajamas. Palav oli. Tahtsin juua. Ostsin "hirmkalli" pudeli mullivett. Ei osanud selle pooltühja pudeli ja veejäägiga midagi ette võtta. Igatsen taga gaseeritud vee automaate. Üks kopikas klaas mullivett. Parematel päevadel kolm kopikat mullivesi koos siirupiga. Ja mind ei koti, et oli ebahügieeniline.
 
 
Üksiku meesterahvana vahtisin linnas naisi. Eesti naised on, tuleb välja, ikkagi ilusad. Nii noored kui vanad. Siis kui seelikuid ja kleite kannavad. Kümnest kolm kannavad ka suvekuumuses meestepükse. Lühikesi, sootunnuseid toonitavaid pükse-püksikuid kannavad aga valdavalt noored neiud. Seda ilu on mõnikord minu maitse jaoks liialt palju, et mitte öelda volüümselt vormikalt. Aga efektseid, ilusaid suveseelikuid ja -kleite kohtab siiski haruharva. Nendest lilleliste, sitsist põlvpükstega, õigemini aluspükstega noorsandidest ja rasvunud täismeestest ei taha sõnagi öelda. On ju mainitsetud, et erinevus rikastab.
 

9 kommentaari:

krati ütles ...

Seelikutest ja kleitidest rääkides...Erinevus rikastab loosungi pooldajad on tegijad moeloojad . Kuidas nad oma konkurendid ehk naised riide panevad, oleme näinud.
Heteromehed vist moeloojateks ei lähe ??
Kuigi päris põnev oleks teada, milline oleks ühe meeshinge nägemus ilusast ja omapärasest kleidist . Pane piltki juurde, kui kirjeldada ei viitsi .

Anonüümne ütles ...

Ilusad ja naiselikud olid viiekümnendad aastad.Hoian ühte ajakirja mälestuseks,palju ju pole mõtet,aga seegi räbalateks vaadatud.
murueit

Anonüümne ütles ...

Oli minulgi pikalt pükstekandmise periood, aga nüüd eelistan seelikuid ja kleite.
Ega seelikute ostmine, eriti talve jaoks sobivate, eriti kerge pole. Pükste valik poes on palju laiem.
Õnneks on veel säilinud isetegemise oskus.
Vanasti oli selline mõiste nagu tänavariietus, aga nüüd on see kahjuks unustatud. Kahjuks liiga paljud liiguvad avalikus ruumis selliste kehakatetega, mis sobiksid kas oma koduaeda või randa.
Täna bussipeatuses seistes ja teisi kriitiliselt vaadates jõudsin järeldusele, et pekid ja rasvad võiksid ikka kangaga kaetud olla.
naine50+

Emmeliina ütles ...

minu nooremas põlves öeldi ebakohase linnariietuse kohta "ainult vene naised käivad niimoodi riides". Üldjuhul tähendas see päevasel poekäigul kunstsiidi ja sametit-pitsi.

Meie linnade tänavatel on raske: kontsadega võib käpuli kukkuda ja raskeid poekotte pea peal ei kanna. Nii olen tähele pannud, et kauneid,naiselikke riideid saavad esmaselt lubada need, kes autoga treppi sõidavad või Kadriorus jalutavad. Kunagi arvustasime soomlannade "teksad T-särk" stiili.Aga nüüd??

Anonüümne ütles ...

Linna on mul asja ainult soola, tikkude, pyssirohu ja muu raske raua järele, seega peab ka kostyym vastama reisi eesmärgile, nii et ikka tunked, roobad või muidu tööpyksid. Kui ma oleksin ilus naine, kes ei pea tööd tegema, vaid omab promeneerimiseks vaba aega, siis ilusa, heast kangast ning sportlikku ja tervet figuuri rõhutava kaunimustrilise kleidi vastu poleks mul midagi. Aga see loomulikult on ulme.
Tehke, mis tahate, aga laisklemise peal rasva läinud noored inimesed minu silmale rõõmu ei tee, aga oma elus palju tööd teinud, palju vihastanud ning teiste käkke klattinud, sydant sundinud ja lapsi synnitanud (kesk)eakamad naised võivad volyymikamad olla kyll. Nad on oma saavutuste pärast ära teeninud lugupidamise olenemata sellest, et enam ei näe igayhe jaoks pndavad välja.
Yks asi veel - nii, nagu elatud elu kirjutatakse inimesele näkku, nii paistab see ka tema garderoobis. Harid/tus v selle puudumine, kombed, maitsed, etiketid. Inimesed on huvitavad kogu oma erinevuses.
Trv, K.

=E= ütles ...

Tead, need eesti mehed... (pahur porin) nojah, ma ahmin kah ikka ülepäeviti õhku dressid-tossud-tsärk või siis sokk'n-sandaal teemadel. Ja siis kõnnin ringi mõne Lõuna-Euroopast pärit sõbraga ja pilk lihtsalt puhkab peal - on kasvatuse ja lastetoaga enda eest hoolitsemine teistele heaolulisematele kultuuridele lihtsalt kuidagi kaasa antud vist. Meie mehed näiteks ei oska ei lipsu siduda ega ust avada.
OK, mõne särava erandiga ehk.
Ühesõnaga - ma otsin pikisilmi seda renessanss-meest, aga ei leia. :(

Aga mina käin küll pigem kleitides-seelikuis ringi, kui see kuidagi lohutab. :)

Hundi ulg ütles ...

Selles riietuse küsimuses võis ehk välja lugeda minu eestimehelikku ja eelkõige naistele suunatud kriitilist arvustamise ülbust. Nii see ei ole. Iseenda ja ka oma võimaluste suhtes riietusele olen ise vägagi enesekriitiline.

Ma ei tea, milline on ilus kleit. Lihtsalt mõned kleidid (ja naised) on ilusamad kui teised :) Mulle tundub, et minu ajal, siis kui palju oli iseõmblemist ja rätsepatööd, olid kleidid lihtalt huvitavamad, isikupärasemad ja kandja suhtes läbimõeldumad.

On ju loomulik, et riietus muutub ajas. Mõned naiselikud riietusesemed ei tule vist enam kunagi tagasi. Lapsepõlvest mäletan näiteks vanaema ikka põllega. See võeti võõra või külalse saabudes alati eest. Sest ega siis võõraga "tööriietes" räägita... Naiselikkus seegi, aga hoopis ilusamas ja laiemas tähenduses.

Nõustun naisega50+. Kadumas on ju seegi mõiste nagu linnariided.

Aga muidu on rohi vist ikkagi sama roheline kui mina noor olin.

Emmeliina ütles ...

põllega-põlleta vanaema meenutamine tõi näole hella naeratuse.

Helve ütles ...

maal elades linnariiete mõiste veel ei kao. vähemalt minu peres mitte.