laupäev, 19. september 2009

Septembris novembrist

Seitse nädalavahetust veel ja siis ta saabub. Minu jaoks juba aastaid üks morn kuu - ei sügis ega talv. Pimedus tekitab rusuva masenduse. Kardan seda juba ette. Oleks, et ihu, aga ei, hoopis aju läheb jampsi täis. Selline tobe enesehaletsuse ja millegi igatsuse kuu. Aga üldiselt tuleb võtta asja rahulikult ning nautida hoopis praegust hetke ja oma pisikesi toimetamisi. Puud on kuuris ja midagi juba ette ka ületulevaks talveks:

Ning ka keldrisse korliasena midagi varutud (kuigi õunasaak veel lahendamata):

Nii et las ta siis, see november, tuleb pealegi. Ega sest pääsu pole.

3 kommentaari:

helle ütles ...

Ilus kodu ja väga korras kelder!

Saab novembergi jälle kord läbi, tulevad jõulud ja peagi jälle jaanid!
Palju raskem on leppida sellega, et aastad lähevad lennates!!! Ja tagasi midagi ei saa!

Hundi ulg ütles ...

Korras majapidamine räägib kahest võimalusest:
a. korraarmastusest
b. laiskusest - hoitakse korda kuna ei viitsita koristada.
Minu puhul ilmselt teine variant.

Anonüümne ütles ...

Eestlane on üks püsikorilane .. mina kah elan juba mitu kuud vaaritamise tähe all.
Aga hommikud on lahedalt udused ja teistoodi tunne tekib..
Tahad pidevalt kuhugi joosta, et teha viimaseid toiminguid ennem, kui saabub see PÄRIS sügis.
Novembris istud juba toas ja loed raamatut..
Aga jõudu sulle ja ausalt, mul on nii hea meel, et sa meiega jälle liitusid.. :)