Minu lemmikteemad kirjutamiseks

Nipi..., vabandust!, Ninataga, küsis, millest ma ei kirjuta. Minu vanuses võib minult küsida kõike. Näiteks:

Kuidas ma võitlen tselluliidiga?

Mitu naist, meest ja last mul on?

Kas ma kardan hiiri?

Kas ma külastan oma vanemaid vanglas?

Keda mina ja kes mind on maha jätnud?

Milline orientatsioon mulle meeldib ja ei meeldi?

Aga mida ütles minu kuues naine lahkumineku eelõhtul?

Kumb on parem, kas seks või jalgpall?

Mida ma tegin teenitud 6,4 miljoniga?

Miks mu kaheksas laps kolis kloostrisse?

Mida ma arvan Anu Saagimi või Kati Murutari viimastest lausungitest?

Kuidas ma suhtusin oma poja ülestunnistusesse, et ta tegelikult on lesbi?

Kas Rosa Gabriela lapse isa on Miguel, Antonio või vastiku Miguella sohilaps Jose?

jne.

Kellega?

Mispärast?

Kus?

Kuidas?

Jah, ma olen nii vana, et küsida võib kõike. Paraku aga juba ka nii vana, et kõigest ei viitsi kirjutada.

Mõisnike kulukas pärandus Harjumaal

Äsja valmis Harju ajutises maavalitsuses kokkuvõte varemete lammutamise käigust Harjumaal.

Kokkuvõtte kohaselt on Harjumaal üldse 318 sellist ehitust või varet, mis kuuluvad lammutamise seaduse alla. Kõige enam sarnaseid ehitusi on Vääna vallas. Neist 318 varemest on ajutise maavalitsuse poolt lammutamisele määratud 239 varet, kordaseadmisele 54, ning osaliselt lammutamisele või kordaseadmisele 25 varet.

Suurem osa varemeist on endised mõisa härrastemajad, viinavabrikud, kuivatushooned, rehed, küünid, laudad, tallid jne. Kõik enamikus paekivivaremed, milliste lammutamisest saab vaid kõlbmatut prahti.

Seni on mitmed omanikud varemete kordaseadmisest või lammutamisest keeldunud, põhjustel, et lammutamine ja kordaseadmine on seotud ülejõu käivate kuludega ja ei leidu kohta, kuhu vedada lammutamisel saadud kivid ja prahi.

Nagu vallavalitsustelt kogutud andmed näitavad, annavad varemete kordaseadmine ja lammutamine tulu 9708 krooni ning tekitavad kulusid 86.292 krooni, nii et puudujääk selle mõisaaja päranduse likvideerimisest tõuseb 76.584 kroonile.

Maa Hääl, 7. detsembril 1936

Tapmine maanteel

Läinud aasta maikuul lasi Harjumaal Saue vallas Saula asunduses elutsev taluperemees Timofei Metsniit sama asunduses elutseva 16 aastase poisikese Osvald Peekmanni revolvrist maha. Metsniit lasi poisikese pihta kaks pauku. Üks neis läbistas rinna, kuna teine läbistades pealuu purustas ajud, millest järgnes silmapilkne surm.

Tallinna-Haapsalu rahukogus, kus asi arutusel oli, selgus tunnistajate varal järgmist. 26. mail 1932. aastal saatnud Saula asunduses elutseva Hans Peekmanni tütar Salme Peekmann oma venna Osvaldi paar kilomeetrit nende talust asuvasse poodi, pipart tooma. Osvald istunud jalgrattale ja hakanud poodi sõitma. Jõudes umbes pool kilomeetrit oma talust eemale, Timofei Metsniidu talu kohale, kõlanud kaks revolvripauku ja tunnistajad näinud, kuis Osvald ühes rattaga maanteele maha kukkunud, kust ta enam ei tõusnud. Tunnistajad kuulnud enne paukusid Osvald Peekmanni Timofeile hüüdmas "Tõmba hobune tee pealt ära!" Seejärele kõlanudki kohe paugud.

Metsniit ise seletas juurdlusel, et Osvald Peekmann tulnud, mõlemis käes maanteelt korjatud kive hoides, tema poole ja tahtnud teda visata. Osvald visanudki ka ühe kivi, kuid see läinud tast mööda. Siis võtnud ta taskust revolvri, et sellega kallaletungijat hirmutada. Kuid kogemata läinud revolver liig vara lahti ja kaks kuuli jooksnud Peekanni pihta, tuues sellele silmapilkse surma. Tüli alguseks olnud asjaolu, et parajasti, kui Peekmann jalgrattal temale lähenenud, olla tema hobune maanteele tulles sinna keskteed seisma jäänud. Peekmann hüüdnud siis, et "korista oma hobune teelt ära!" Kui tema sellega nii ruttu toime ei saanud, tormanud Peekmann talle kive käes hoides kallale.

Tallinna-Haapsalu rahukogu mõistis Timofei Metsniidu ettekavatsetud tapmise eest 5 aastaks vangiroodu, ühes kõigi õiguste kaotamisega. Kaebealune Metsniit ei jäänud selle otsusega rahule ja kaebas edasi kohtupalati, kes aga kinnitas rahukogu otsuse. Osvaldi isa Hans Peekmanni kasuks mõisteti Metsniidult välja poja matusekuludeks 200 krooni.

Maa Hääl, 25. märtsil 1933

Valerevident Kohilas

Kohila alevis elutsev juukselõikuse äri pidaja Helmi Vartmann teatas läinud aasta oktoobri kuul politseisse, et teda on keegi tundmatu isik petnud. Kord, oktoobri kuul tulnud keegi tundmatu isik tema juukselõikuse ärisse ja öelnud end olevat üleriikliku juukselõikajate ühingu revidendi, kes määratud juukselõikuse ärisid ja seal töötavaid isikuid kontrollima. Vartmann küsinud revidendilt mingisugust tunnistust, kuid see öelnud, et pole praegu ligi. Revident kontrollinud siis tööriistu ja hiljem käskinud Helmi Vartmanni riidest lahti võtta. Et võõras isik lubanud vastuhakkamise korral tema äri sulgeda, ei jäänud Vartmannil muud üle, kui end võõra mehe ees riidest lahti võtta ja tervishoiu- ja suguarstile, nagu see end nimetas, ette näidata. Peale läbivaatust nõudnud revident temalt 2 krooni honorariraha, selle suure "töö" eest, mille tema ka tasunud.

Hiljem oma tuttavatele imelikust revidendist kõneledes, tekkinud neil asja kohta kahtlus ja nad soovitanud tal asjast politseile teatada.

Politsei tabaski kelmi, kelleks osutus Rakvere elanik Rappur. Tabamisel oli mees tublisti vindis ja ähvardas politseikordnikke üles puua lasta.

Ülespoomisest ei tulnud aga midagi välja ja Rappur anti kelmuse eest Tallinna-Haapsalu rahukogu alla. Kohtus tunnistas ta oma süü üles ja palus kergemat karistust.

Rahukogu mõistis Rappuri 8 kuuks vangi.

Maa Hääl, 25. märtsil 1933

Vastus lugejale nr. 41.881

Maarohte kopsuhaiguste vastu on palju. Kuid üldiselt peab ütlema, et rohud üksinda ei paranda kunagi tiisikust ega kopsuhaigusi. Organism peab ise nende vastu võitlema ja rohud on talle seejuures ainult abiks. Sellepärast peaks esmajoones oma organismi tugevaks tegema. Parimaid tagajärgi annab toitudega arstimine ja värskes õhus viibimine. Sööge palju võid, päevas 3-4 muna, jooge rõõska piima. Ka kaera- ja odratangupudrud on väga head. Arstirohtudest jooge põdrasambla või sookaelade teed. Sisse hingake männivaigu auru, mida tehke järgmiselt: tükk pehmet, helekollast männivaiku visake palavasse vette ja siis hingake läbi paberist toru üleskeevat auru.

Tolmuses ja auruses ruumis töötamine ei ole teile hea, ka kuumas leilis käimisest on parem loobuda.

Maa Hääl, 16. detsembril 1936

Naine tahab naisega abielluda

Paar päeva tagasi ilmus K. apostliku-õigeusu koguduse preestri-perkonnaseisu ametniku juure P. vallas, K. talus elav Selma L. ja avaldas soovi abiellumiseks endaga kaasas oleva 17 aastase preili Anna T-ga. Preester, tundes Selma L-i seniajani naisena, võttis asja naljana ja soovitas preilil ikkagi teistsuguse partneri saatel sarnase jutuga enda juure tulla, aga mitte teise preiliga. Sarnane nõuanne vihastas Selmat. Rusikaga lauale põrutades nõudis ta nüüd, et preester pidavat temasse suhtuma kui mehesse. See, et temal naise nimi, olevat puha suur eksitus. Preester ei nõustunud ka nüüd veel preilide sooviga ja soovitas Selmale muretseda arstitunnistuse selle üle, et ta ikkagi on mees ja mitte naine - nagu seda näitavad praegu ametlikud dokumendid. Sellega olid nõus nii Selma kui ka tema pruut Anna ja usaldavalt üksteise käealt kinni hoides lahkusid nad koguduse kantseleist.

Maa Hääl, 29. aprill 1933

Maaalune varastatud asjade ladu Suislepas

Ühenduses Vana-Võidu mõisa moonamajast tabatud väejooksiku Oskar Pilli pattude selgitamisega satuti Suislepas Koobalaane talu maal metsas suuremale varastatud kraami laole, mis oli osavalt peidetud metsa. Olid kaevatud päris korralikud maaalused koopad, kuhu asjad olid peidetud. Paremaks varjamiseks oli istutatud peale puid. Nii mõnigi selline peidukoht avastati juhuse läbi. Metsas kraami otsimisel ametnik haaras juhuslikult kinni ühest kasvavast puust. Puu juurte alt tuli päevavalgele uus peidukoht. Kraami leiti metsast suuremal määral, küll kauplustest varastatud riidekaupa, küll muud taluaitadest näpatud saaki.

Koobalaane talu omanik Hans Sild võttis rea vargusi omaks. Ta oli koos töötanud ka väejooksik Oskar Pilliga. Talu aianurka oli püstitatud omapärane kaitsemärk, mis pidi hoidma talust eemal ametivõimud. Põiki kahe lati vahele oli püstitatud ork, mille küljes rippus viis kuivanud ussi. Usside peade alla oli pandud salapäraselt erisuunas risti viis vikatit. Silla naine ebausklikuna oli arvanud, et see hoiab ära politsei kätte sattumise.

Pilli pattude selgitamine on lõpul. Ta on pannud toime üle 30 varguse Valga-, Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaal. Seda kõik aja vahemikul 9. augustist kuni 12. detsembrini, millal ta tabati.

Maa Hääl, 23. detsembril 1936