Selle talve surnud 1.

Sissejuhatus

Minu kätte on sattunud käsikiri. Minule tundmatu kirjutaja ja teadmata tegelased. Ma ei tea, kas mul on kõlbeliselt õigust seda siia ülesse riputada. Tekst puudutab ju võõraid inimesi. Pealegi kui mälestuste kirjapanija on olnud avameelne hinnangutes lahkunutele ja veel kulgevatele. Ometigi selgub kohe alguses, et mingil moel täidan tundmatu autori soovi.

Niisiis puistan kellegi mälestusteterad küberruumi enne kui endal minek. See, mis tundub oluline mulle ei pruugi seda olla neile, kes koristavad segaduse, mis meist siia järele jääb. Olgu see tekst salvestatud moodsasse mällu enne kui ta tarbetu paberina prügikasti satub. Senikaua kui saame inimesega seostada kasvõi ühe lause on see inimene mälus. Kaob lause, kaob ka mälu.

Ettevõtmisel on ka juriidiline külg. Võib juhtuda, et siia lehele satub lugeja, kes tunneb algupärandi kirjutajas ära oma lähedase - ema või vanaema. Teil võib tekkida soov mind ülesse otsida ja keelata nende mälestuste avaldamine. Ma teen seda, kuigi mulle tundub, et kirjutaja tahte vastaselt. Kuid teie taga on õigus.

Selle talve surnud

Sellel talvel ma elasin Nõmmel Eeva juures. Talv oli õige külm ja mu tervis oli nii kehv, et ei saanud kodus, seal metsa ääres üksi hakkama. Koduseid uudiseid kuulsin ainult poiste käest kui nad iga kuu käisid mulle sidest pinssi toomas.

Küll oli selle külma talvega palju surnuid. Elu ja surm - algus ja lõpp. Surm on päris lõplik ja kindel. Enam ei tule midagi juurde. Et meil nii palju surnuid oli... Nad olid ju kõik kunagi elanud. Mõtlesin, et kirjutaks neist seniks kui mul päevi on. Kuna ma ise poodi ei pääse, olen kõikidelt tellinud, et tooks mulle poest vihikuid. Kuid kõigil on põhjus, miks nad unustavad tuua.

Kui Kati tõi linnast "Õnne 13" stsenaariumi, siis enam ei oodanud, vaid võtsin käsile. See olekski raiskamine kui nii palju head paberit lasta raisku minna. Kui sa oled noor, siis sead vöö vööle ja lähed kuhu tahad. Aga kui oled vana, siis seovad sulle teised vöö vööle ja viivad sinna, kuhu sa ei taha. Aega pole enam kauaks jäänud ja varsti tuleb ka mul minna. Ja siis on aeg läbi.