kolmapäev, 2. jaanuar 2008

Selle talve surnud 2.

Leida


Liide oli 10-aastase poja Hillariga punaväelase lesk. Ta oli ilus, umbes 35 aastane kleenuke naine ja tundus võrdlemisi inteligentne. Kuid tegelikult oli ta loll kui tökati pudel, kuigi meeldiva olekuga. Sõja ajal, kui linnas väga raske, oli ta juhuslikult sattunud talutööliseks.
Küla oli oma taludega kaugel rabasaartel. Sinna rabade vahele ei pääsenud võõrad ja rahvas elas oma vaba elu "Küla vabariigis". Seal oli rõõmus ja mureta elu. Aeti viina ja peeti pidu - ümbruskonna taludest käidi kartuleid ja otri ostmas. Üks mees oli viinakatla lõhkemisel vastu taevast lennanud. Kiriku laululehel oli, et ta sai surma aurukatla lõhkemisel. Selline elu kestis kuni küüditamiseni. Siis tehti küla tühjaks ja mõni üksik vanainimene jäi järele. Nüüdseks on needki surnud, majad enamikus müüdud või lapsed suvilaks teinud. Selline oli siis meil siin, külas. Eks vallas läks elu teisiti.
Aliide oli oma koduse pärandiosa eest ostnud telliskivi talu. See oli endine mõisa telliselööv, mis krunditud taluks. Et üksik vanemapoolne naisterahvas taluga hakkama ei saa, võttis ta Juksi sulaseks. Juksil oli väga halb reputatsioon. Kõva joomamees ja mõnigi valgust kartev tegu - aga see oli ainult jutt, sellegipärast Aliide temaga ei abiellunud ja Juks jäi sulaseks. Palgaks kasvatas ta omale hobust.
Kui vene aeg tuli, siis ei tohtinud enam sulast pidada ja nad abiellusid. Nüüd alles algasid Aliide vaevad. Kui pahandus majas, siis Juks ei vaadanud, millega lõi. Ühel pühapäeva ööl oli Juks olnud Magda juures. See Magda oli üks lahtise lennuga lind. Kui Juks hommikul koju tuli, hüppas Aliide kohe talle harja. Missugune mees kannatab naise näägutust. Haaranud seinalt ohjad ja teinud Liidele selgeks, kes on majas peremees.
Aliide oli alati pisut lühinägelik. Nende kapsamaa oli teisel pool suurt teed. Liide tuli kapsalehe noosiga üle maantee. Ei pannud ta tähelegi, et ta otse auto ette jooksis. Autojuht oli ikkagi inimlik, võttis Liide peale ja viis linna. Meilt mööda sõites peatati auto ja laenati meie isa käest raha, mis hiljem korralikult ära maksti. Me kõik käisime auto kastis Aliidega jumalaga jätmas. Aliide vaatas meid nii kurvalt veekalkvel silmadega. Õhtul tuli vana Juks puusärgiga tagasi.
(järgneb....)

Kommentaare ei ole: