neljapäev, 3. jaanuar 2008

Roosa paelaga kirjad 1

Tallinnas, 31 Mai 1902



Austatud neiu!



Olen Teie kaarti kätte saanud. Rõõmustan väga, et sellega mind austasite ning tänan väga. Saadan Teile ühe pildi viimasest üles-võtmisest Hundi kuristikus. Õiguse pärast peaksin ma rohkem, kui üks pilt saatma, aga et põhjust "kirjutamiseks" alal hoida, siis saan ma ainult üks pilt korraga saatma.

Kui ma Teile uudiseid tahan kirjutada, siis pean mina juba sealt peale hakkama, kus meie Peterburgis, Balti vaksalis lahkusime: nii kui näha, kadusivad teiega ka kõik head juhtumised. Peterburgi Elektri jaama peale ma ei saanud, sest et kohta vaba ei olnud. Ei aidanud muud kui sõitsin selsamal õhtul Teie onuga seltsis Tallinna poole tagasi. Tee peal varastati minul veel tasku raamat ära: varas arvas vist, et sealt vahelt mõneti mitme värvilisi paberisi leiab, mis kulla vastu võiks ümber vahetada, - aga sai selles muidugi raskeste petetud.

Need on kõik reisi juhtumised, nüüd hakkan aga Tallinna uudiseid ette korutama. Ma hakkan õrnade asjadega, naesterahva ja meesterahva südame olude kirjeldamisega peale. Nii kui Teil teada, oli neiu Ellli armastuse merde hra Maueri vastu kuni korriadeni sisse vajunud, mis niisama Mauerist võis ütelda. Aga nii, kui minu vähene selles asjas asja tundmine märkida lubab, on esimene palavik vist märksa vahenenud: põhjus oli muidugi sellest tulnud, et M. ennast viimasel ajal õige vähe on näitama hakkanud. Aga kes teab? Vahest hakkab alles siis romaan peale, kui kõik teised seda on arvanud lõpema.

Hiljemal ajal olen mina Karskuse Seltsis meeste=kooris laulma hakkanud, kuhu ka Alfred tahab tulla.

Teen kiiresti piltisi ja käin tööl, nii et aega üleüldse vähe on.

Kõige uuem uudis on muidugi see, et Tallinn praegu oma aedadega kõige kenamas kevade ehtes seisab, tomingad täies õides, sirinad pungades on, kuna ööpikud seda oma laksutamistega õhtudel veel ilusamaks, kevadisemaks teevad. Kadrenthalis on praegu otse taevalik õhtudel jalutada.

Nii kui mineva aasta, on meil seegi aasta Alfrediga teekond Kokkale määratud - kuid ainult Alfrediga! Ei ole enam seda seltskonda, milles peale meie veel teie ning Nooraki Elli olivad koos. Kuna Teie kaugel võõrsil olete, läheb Noorakide perekond Vääna sugulaste juurde. Aga mist sest, sellepärast võime meie Alfrediga mööda metsasi jalutades neid lõbusaid tundisi meelde tuletada, mis meie Teite seltsis mööda saatsime.

Kui siis Teie mõnel õhtul, iseäranis aga Nelipühi õhtul oma kaitsealusega, kelle järele Teie peate valvama, mõnes metsa salus kevaded vaatate, ning ööpiku laulust endid rõõmustate, ärge unustage siis ka Tallinnalaste peale mõtlemist, mis meid muidugi õnnelikuks saaks tegema.


Terviseid Elli ja Liisi poolt.

Elage õnnelikult kõige parema tervise juures.



August

Kommentaare ei ole: