neljapäev, 3. jaanuar 2008

Doktor Panfiloff kolmeks kuuks vangi

Omal ajal tekitasid Tallinnas palju kõneainet apteeker Nikolai Maasi maksujõuetuse lugu ja sellele järgnenud sekeldused Nikolai Maasi, ta perekonna ja dr. Aleksander Panfiloffi vahel. Nende sekelduste järjena oli riigikohtus arutusel protsess, kus süüaluseks oli dr. Panfiloff ja Nikolai Maasi tütar Margarethe Urm. Neid süüdistati proviisor Nikolai Maasilt vabaduse võtmises, kuna nad olid pidanud teda paar päeva kliiniku keldris vangis.


1931. aastal sattus Tallinna Proviisor Nikolai maas maksuraskustesse ja tunnistati hiljem maksujõuetuks. Et pääseda võlausaldajate eest ja mitte minna võlavanglasse, kirjutas N. Maas end sisse närvihaigena oma tütre Margarethe Urmi sanatooriumi Tallinnas, Poska tänav 47. Sinna asus elama ka tema naine. Kuid haiglas ei viibinud Maas mitte haigena, vaid töötas arstiabina - valmistas rohtusid, andis haigetele rohtu, pidas raamatuid ja tegi muid töid. Väljas käis ka, mil see talle meeldis.

Hiljem, kui sanatooriumist saadud kasude jaotamine, jäeti Maas kõrvale, milline asjaolu põhjustas


vaenuliku vahekorra tekkimise Maasi ja ta tütre Margarethe Urmi ja dr. Panfiloffi vahel,


kes oli kliiniku juhatajaks. See oli 12. mail, kui Nikolai Maas võttis tütre öölaua sahtlist 400 krooni raha ja paigutas selle panga seifi, kuna ta seda raha pidas omaks sanatooriumist saadud tulude arvel. Kui rahavõtmine tuli avalikuks, käskis Margarethe Urm 13. mail oma isa sanatooriumist lahkuda. Viimane lahkuski sealt, leides peavarju tuttavate juures.

Järgmisel päeval tuli Maas tagasi sanatooriumi oma riideid ära viima. Teda aga ei lastud ruumidesse, kus ta seni oli elanud, vaid kutsuti dr. Panfiloffi kabinetti. Sinna aga Maas minna ei tahtnud, vaid asus minekule. Välisuksel tungisid nüüd dr. Panfiloff ja Margarethe Urm Maasile kallale ja vaatamata viimase rabelemisele ja appihüüetele


toimetasid Maasi sanatooriumi teenijate kaasabil närvihaigete isoleertuppa, keldrisse.


Sinna oli Maasi magamisriided juba varem valmis viidud.

Dr. Panfiloff ja Margarethe Urm hoidsid Nikolai Maasi selles toas kinni 48 tundi. Vahetevahel nad käisid kinni peetavat usutlemas äravõetud raha peidukoha suhtes. Maas muidugi tegi katseid vabanemiseks ja viimaks see tal õnnestus. 16. mail ta valetas, et ta viinud raha ühe tuttava korterisse. See järgi Margarethe Urm ühes Nikolai Maasiga sõitis mainitud korterisse. Seal aga selgus vale, raha ei olnud seal. Tütar aga pidi lahkuma ja isa oli vaba.

See vabadus aga ei kestnud pikka aega. Varsti ilmus korterisse kriminaalkomissar, kes viis Nikolai Maasi kriminaalpolitseisse. Tütar oli käinud vahepeal politseis ja


tõstnud isa peale kaebuse raha varguses.


Kahtlustatuna selles peeti Maas paar nädalat vangis, kuid lõpptulemusena süüdistus raha varguses tema suhtes lõpetati. Mingit vargust ei olnud.

Kui asuti Maasi kaebusel uurima Maasi kinnipidamise lugu kliiniku keldris, seletas dr. Panfiloff, et ta pidanud Maasi kinni kui joobnut ja märatsevat haiget. Maas olnud santooriumis narkomaaniat põdeva haigena. Kuna Maas 14. mail tulnud linnast tagasi, olnud ta joobnud, lärmitsenud ja märatsenud, tülitades teisi haigeid. rahavarguse pärast aga polevat teda keegi kinni pidanud.

Kohtus kuulati üle rida tunnistajaid. Muuseas tervishoiu inspektor Veltmann seletas, et dr. Panfiloffil polnud õigust vaimuhaigeid kinni pidada rohkem kui ainult edasisaatmiseks vastavasse ravilasse. Sanatooriumi teenijad kõnelesid, et Maas sellel päeval, kui teda kinni peeti, olnud rahulik ja hakkanud karjuma alles siis, kui teda kinni peetud. Ekspert dr. Pedusaar väitis, et


N. Maas ei olnud narkomaan, ta oli täiesti normaalne inimene,


kuigi vahel tarvitas uimastusvahendeid. Ringkonnakohus kõiki andmeid arvesse võttes mõistis dr. Aleksander Panfiloffi 3 kuuks aresti ja Margarethe Urmi 4 kuuks vangimajja. Selle otsuse kinnitas ka kohtukoda.

Riigikohus, kus see asi dr. Aleksander Panfiloffi ja Margarethe Urmi edasikaebusel arutusel oli, tühistas kohtukoja otsuse ning saatis asja Margarethe Urmi suhtes kohtukojale tagasi uueks otsustamiseks. Dr. Aleksander Panfiloffi edasikaebuse jättis riigikohus tagajärjeta.



Uus Eesti, 12.juunil 1936

Kommentaare ei ole: