esmaspäev, 21. jaanuar 2008

Peen ja bürgerlik köök

Vaimuvaese inimesena, kellel omad ideed puuduvad, ajendas seda postitust kirjutama pseudonüümne Urban Turban oma murega. Temal on pikemalt ettevalmistamisel külaliste vastuvõtt, kes sooviksid gusteerida üks viiekäiguline lõuna. Ma arvustaksin, et tema kirjeldatud menüüd on piisavalt läbimõeldud ja esinduslikud, kuhu midagi lisada poleks tarvidust. Minul tuli lihtsalt sellega seoses soov jagada seda vaimustust, mida tunnen vanade kokaraamatute seltsis.

Hetkel on minu tähelepanu köitnud üks üleeelmisel sajandil, 1896. aastal St.Petersburgis kirjastatud mahukas kogumik, millest mõndagi rooga sai möödunud sajandil, lapsepõlves, maitstud. Nüüd, elades käesoleval sajandil üksinda oma uues elukohas, vanas maamajas, mässan köögis nende vanade retseptidega. Mitmeid produkte tuleb asendada, mingit mõistet või kirjeldust katsetada. Mõned road jäävad aga vist tegemata, näiteks pole viimasel ajal lähimates külapoodides trehvanud laanepüüde peale. Aga ma ju käin poes ka harva.

Kuna need katsetatavad road on pärit "St.Petersburgsi peenest ja bürgerlikust köögist", siis roa valmimisel loobun eestlaslikust köögis nosimisest/kugistamisest. Katan söögituppa laua, valin vastava muusika ja olen iseendale külaliseks. "Külalisena" on mul kahtlemata respektabiliteet koka suhtes, kuigi, mis salata - mitte alati pole kõik õnnestunud. Peaasi, et koka peamine kriitik, minu ustav hundikoer, näitab alati üles suurt huvi kulinaarsete tulemuste vastu, sõltumata õnnestumise astest.

See vana kokaraamat õpetab lisaks toiduvalmistamisele ka seda, kuidas peenelt ja bürgerlikult koostada menüüsid. Tollane tekkinud kodanlane oli eilne "talumats", kes harjunud võimaluste avardudes sööma nagu eesti jõuludel. Eks möödunud pühadelgi õpetati meile meedias, mida ette võtta liigsöömise korral. Minu arvates on raamatu peened ja bürgerlikud menüüd tõeliselt oskuslikult koostatud.

Nii, et kui järgmisel nädalavahetusel juhtute mõned sõbrad külla kutsuma, siis võiks ehk pakkuda järgmist näidismenüüd:


Kanasupp inglise moodi
Puljong austripasteediga
Õrn raguu teokarpidega
Lõhe shampinjonikastmes
Loomafilee trühvlite ja shampinjonikastmega
Rohelised oad omletti ja sooja keelega
Külm hanemaksapasteet zheleegarneeringus
Prae-, nuumkana- ja jäneselihalõik erinevate salatitega
Rohelised herned sulavõiga
Mandlitort marasquino ja vaarikatega
Järelroaks: puuviljad, kompvekid, kohvi konjaki või hea likööriga


Äripäeval võiks kodulõuna külalistega olla ka pisut lihtsam.







3 kommentaari:

sjgelle ütles ...

Paistab, et ma olen ainuke kommenteerija, aga mis siis ikka. Tahan lihtsalt öelda - loen huviga ja püüan mõistatada, mis inimesega on tegu. Vabatahtlik pagendus?

Hundi ulg ütles ...

Tänan, et loed.

Hakkasin blogima seepärast, et talletada mõned asjad ka väljapool oma arvutit. Et oleks kusagil salvestatud, kui minu arvuti mingil põhjusel rivist välja läheb. Samas avastasin bloginduse puhul, et mõni inimene juhtub neid materjale lugema. Mis iseenesest on meeldiv.

Kui jätkan blogimist, siis olen peagi avatud raamat. Vaevalt õnnestub minul see, mida pole suutnud veel ükski blogija, keda mina olen lugenud - mitte reeta kirjutistega seda, kes sa oled inimesena.

Mis aga puutub pagendusse, siis jään vaikijaks - liialt palju isiklikku, seotud inimesi ja sündmusi.

sjgelle ütles ...

"Mitte reeta kirjutistega seda, kes sa oled inimesena" - kas see on siis nii halb?
Mina küll ei oska konspiratsiooni vajalikul määral hoida ja seoses kahe blogi pidamisega on see ka võimatu. Iseasi muidugi, kui tahetakse ikka väga oma identiteeti säilitada. Mina tahaksin ka, aga mis juba käest lipsanud, seda tagasi ei saa...vist.
Tegelikult siin tillukeses Eestis ei õnnestu vist jah kaua ennast varjata. Võib-olla Sinul õnnestub?