Eestis ligi 30 Türgi sõjast osavõtnut

Eestist on seni teatanud Tartu Eesti Rahvaluule Arhiivi juhatajale dr. Oskar Loorits'ale ligi 30 meest, kes on võtnud osa Vene-Türgi sõjast 1877-78. a. Dr. O. Loorits kogub kõik saabuvad materjalid ja saadab need edasi Bulgaariasse dr. Christian Vakarelski'le, kes hiljuti käis Eestis Vene-Türgi sõjast osavõtnuid otsimas. Enamik sõjast osavõtnuid on sündinud 1854. a. ja neid elab Eestis mitmel pool, nii maal kui linnas.

Üks 82 aastane sõjast osavõtnu, Juhan Ardon, kirjutab dr. O. Looritsale, et ta omal ajal sõjakäiku kaasa tehes näinud isiklikult Osman Pasha alistumist, ta on koos teiste vene sõjaväelasiga ületanud ka Bulgaaria kõrgeima mäekuru Shipka. Praegu ütleb mees end teenivat Tallinnas Eesti Pangas.

Maa Hääl, 19. jaanuaril 1938

Laps kidur ja köhib

Vastuseks lugejale nr. 76.436

Teie 4 aastane poeg on kidur ja köhib igal talvel. Söögiisu on temal vilets. Ega vitsaga küll ei saa söögiisu äratada. Näib, et temal on mingi pikaldase iseloomuga viga, mis kurnab keha ega lase sellel korrapäraselt areneda, nagu see peaks sündima ühe täismehe juures. Võimalik, et temal on kopsunäärmete tursumine ühes hingetoru katarriga. Kas temal on märgata kerget palavikku (nii mõni kümnendik üle 37 kraadi) pärast lõunat? Näib, et raskemat kopsuhaigust ei või oletada tema juures.

Katsuge söögiisu äratada ferrratoli või jälle mõne muu rauaühenduse abil (küsige apteegist). Kodustest abinõudest oleks nimetada porgandi- ja jõhvikamahla (jõhvikamahlale tuleb suhkrut juurde lisada), mida andke temale umbes pool tundi enne sööki. Väljas õhu käes viibimine tõstab ka söögitahet, kuid tugeva köha puhul ja halva ilmaga pole soovitav lasta poisil välja minna. Tooge ööseks poisi magamiskoha lähedusse värskeid männi- või kuuseoksi. Ka männi- ja kuusevaik on selleks kohane. Tehke poisile selgeks, et mees peab ka mehe moodi sööma, muidu jääb ta kasvus kängu ja temast ei saa Palusalut.

Dr. med. A. Liin

Maa Hääl, 23. veebruar 1938

Kuressaare "must mask" paljastati

Politseil õnnestus paljastada salapärast "musta maski", kes mõnda aega kollitas Kuressaare naisi, tungides öösel nende magamisruumidesse.

Öösel vastu tänast päeva Kuressaare 1. rajooni politseikonstaabel pani tähele, et kuursaali käimla aknast püüab sisse tungida keegi noormees. Viimane kandis kaelas tumedat taskurätti, mida ta üheainsa käeliigutusega võis tõmmata näo ette maskiks. Politseinik vahistas sissetungija. Ülekuulamisel selguski, et on tegemist kurikuulsaks saanud "musta maskiga", kelle tegude kohta araverelisemad olid heietanud otse legendaarseid lugusid. "Must mask" osutus 16 aastaseks Ilmar Viidas'eks, kes on pärit Saaremaalt, Suurevallast. Ta võttis õigeks oma öised retked naiste magamisruumidesse. Tabamisööl oli tal kavatsus tungida kuursaalis elutsevate naisteenijate ja tantsutaride ruumidesse.

Politsei on arvamisel, et Ilmar Viidast ajasid neile öistele sissetungimistele ebanormaalsed kalduvused.

Maa Hääl, 11. juunil 1938

Bensiinigaasi plahvatus Viljandis

Eile keskpäeval juhtus Viljandis põllumeeste seltsi hoovis bensiinigaaside plahvatus. Põlluseltsihoovile püstitati alles hiljuti bensiini müügipunkt ja reservuaar maa alla, mille mahutavus on 16 000 liitrit. Laupäeval täideti bensiinipaak. Siis aga selgus, et kuskil seadeldises on viga ja bensiini immitseb välja. Eile hakati viga selgitama. Töölised ei pääsenud aga paagile ligi, kuna maapinnal asuv raske malmist kaitseplaat oli kinni külmanud. Hakati seda leeklampidega lahti sulatama, misjuures unustati ära kõik ettevaatusabinõud ja teadmine, et seisti "püssirohutünni" otsas. Mõni minut hiljem kõlas plahvatus. Raske malmipatakas lendas mitu sülda kõrgele taeva alla, purunedes kolmeks. Plaadi alla immitsenud bensiin ja gaasid olid sulamisel plahvatanud. Nagu imekombel pääsesid töölised allasadanud malmipankade eest vigastamatult.

Maa Hääl, 12. veebruaril 1935

Karistati naise peksjat

Laupäeval Pärnu 3. jaoskonna rahukohtunik karistas Vana-Vändra vallas elavat Armusaare talu noorperemeest Elmar Martinsoni oma naise halvasti käitlemise pärast 3 kuulise arestiga. Martinson oli 12. jaanuari hommikul kella 5 paiku tulnud hobusega koju mingilt kosjakäigult. Naisega tekkinud sõneluse tagajärjel mees asus teda peksma ja viskas viimaks naise paljajalu toast välja. Naine põgenes kergetes riietes läbi lume ja külma umbes kilomeeter maad eemal asuvasse vanemate tallu. Sealt ta tuli tunnistajatga järgmisel hommikul mehe tallu oma asju ära viima. Elmar Martinsonile see ei olnud meeltmööda ja ta lõi ühele tunnistajatest, Paul Vahtrale, kasepuust kepiga kaks korda näkku ning sõimas veel meest pealekauba. Selle teo eest samal päeval kohtunik karistas riiakat taluperemeest ühekuulise kinnipidamisega vangimajas.

Maa Hääl, 12. veebruar 1935

Nõukogude Liidu sõjaväe vedu lõppenud

Sõjavägede ülemjuhataja tänu hea korralduse eest.

Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise vastastikuse kokkuleppe kohaselt Eestisse paigutatavate Nõukogude Liidu vägede vedu, mis maanteedel lõppes juba nädalapäevad tagasi, on nüüd lõppenud ka raudteel. Praegu on käimas vägede majutamise korraldamine ning mereväe- ja lennuväebaaside ehitamisele asumise eeltööd.

Edaspidi on oodata veel üksikute rongide kui ka autode tulekut, millega saabub mitmesugust varustust Eestisse toodud vägedele.

Nõukogude Liidu vägede veo lõppemise puhul on sõjavägede ülemjuhataja annud järgmise käskkirja:

"NSV Liidu sõjavägede liiklemine meie territooriumil neile määratud asukohtadesse teostus heas korras ja ilma igasuguste vahejuhtumiteta. See näitab, et ka meie poolt kõik ametiisikud ja vastavad asutused, kellel lasus liiklemise korraldamine ja julgestamine, on oma ülesandeid täitnud eeskujulikult ja täie arusaamisega. Selle eest avaldan tänu kõigile asjaosalistele ametiisikutele sõjaväest, kaitseliidust, politseist, sõjaministeeriumist, teedeministeeriumist ja omavalitsusasutustest."

Maa Hääl, 3. novembril 1939

Loodi Eesti ja Nõukogude Vene ühing

Sihiks sõpruse tihendamine ja kultuurilise ning majandusliku läbikäimise arendamine.

Vabariigi valitsuse otsusega 2. novembrist lubatakse siseministeeriumil registreerida Eesti ja Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu ühingu põhikiri, mille järgi võivad olla ühingu juhatuse liikmeiks ka Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kodanikud.

Ühingu eesmärgiks on Eesti ja NSV Liidu rahvaste vahelise sõpruse tihendamine ja vastasikkuse läbikäimise arendamine, eriti kultuurilisel ja majanduslikul alal.

Ühingu asutajatena on sellekohasele avaldusele alla kirjutanud Mihkel Pung, Jaan Põdra ja Artur Tuldava.

Maa Hääl, 3. novembril 1939

Haakristid saksa kooli seinal

Pühapäeva varahommikul üllatas Luise tänaval asuv Saksa kultuurvalitsuse koolimaja möödaminejaid oma kirju dekoratsiooniga:

osa hoone esiküljest oli täis maalitud haakristidega.

Üks nendest, õige suur, oli piiratud raamiga ja ümbritsetud mingi punase looriga. Vist peab see sümboliseerima Saksamaa sündmusi.

Ja nii ongi: möödaminejad küll mõistavad hukka sarnase huligaansuse, kuid tunnistavad, et see on vastamine väljakutsele. Mäletavasti hiljuti "ristisisd" mõningad saksa seltskonda kuuluvad noorukesed Karja-tänavate piirkonnas juutide ärisid.

Õhtul oli koolimajas mingi saksa koolinoorte pidu, kus kogu aeg üürgas jazzmuusika, mis Saksamaal ometi keelatud. See andis kõrvalolejaile põhjust muigamiseks: ei oska ega suuda meie omad Saksamaaga sammu pidada.

Maa Hääl, 1. mail 1933

Mõisnike kulukas pärandus Harjumaal

Äsja valmis Harju ajutises maavalitsuses kokkuvõte varemete lammutamise käigust Harjumaal.

Kokkuvõtte kohaselt on Harjumaal üldse 318 sellist ehitust või varet, mis kuuluvad lammutamise seaduse alla. Kõige enam sarnaseid ehitusi on Vääna vallas. Neist 318 varemest on ajutise maavalitsuse poolt lammutamisele määratud 239 varet, kordaseadmisele 54, ning osaliselt lammutamisele või kordaseadmisele 25 varet.

Suurem osa varemeist on endised mõisa härrastemajad, viinavabrikud, kuivatushooned, rehed, küünid, laudad, tallid jne. Kõik enamikus paekivivaremed, milliste lammutamisest saab vaid kõlbmatut prahti.

Seni on mitmed omanikud varemete kordaseadmisest või lammutamisest keeldunud, põhjustel, et lammutamine ja kordaseadmine on seotud ülejõu käivate kuludega ja ei leidu kohta, kuhu vedada lammutamisel saadud kivid ja prahi.

Nagu vallavalitsustelt kogutud andmed näitavad, annavad varemete kordaseadmine ja lammutamine tulu 9708 krooni ning tekitavad kulusid 86.292 krooni, nii et puudujääk selle mõisaaja päranduse likvideerimisest tõuseb 76.584 kroonile.

Maa Hääl, 7. detsembril 1936

Tapmine maanteel

Läinud aasta maikuul lasi Harjumaal Saue vallas Saula asunduses elutsev taluperemees Timofei Metsniit sama asunduses elutseva 16 aastase poisikese Osvald Peekmanni revolvrist maha. Metsniit lasi poisikese pihta kaks pauku. Üks neis läbistas rinna, kuna teine läbistades pealuu purustas ajud, millest järgnes silmapilkne surm.

Tallinna-Haapsalu rahukogus, kus asi arutusel oli, selgus tunnistajate varal järgmist. 26. mail 1932. aastal saatnud Saula asunduses elutseva Hans Peekmanni tütar Salme Peekmann oma venna Osvaldi paar kilomeetrit nende talust asuvasse poodi, pipart tooma. Osvald istunud jalgrattale ja hakanud poodi sõitma. Jõudes umbes pool kilomeetrit oma talust eemale, Timofei Metsniidu talu kohale, kõlanud kaks revolvripauku ja tunnistajad näinud, kuis Osvald ühes rattaga maanteele maha kukkunud, kust ta enam ei tõusnud. Tunnistajad kuulnud enne paukusid Osvald Peekmanni Timofeile hüüdmas "Tõmba hobune tee pealt ära!" Seejärele kõlanudki kohe paugud.

Metsniit ise seletas juurdlusel, et Osvald Peekmann tulnud, mõlemis käes maanteelt korjatud kive hoides, tema poole ja tahtnud teda visata. Osvald visanudki ka ühe kivi, kuid see läinud tast mööda. Siis võtnud ta taskust revolvri, et sellega kallaletungijat hirmutada. Kuid kogemata läinud revolver liig vara lahti ja kaks kuuli jooksnud Peekanni pihta, tuues sellele silmapilkse surma. Tüli alguseks olnud asjaolu, et parajasti, kui Peekmann jalgrattal temale lähenenud, olla tema hobune maanteele tulles sinna keskteed seisma jäänud. Peekmann hüüdnud siis, et "korista oma hobune teelt ära!" Kui tema sellega nii ruttu toime ei saanud, tormanud Peekmann talle kive käes hoides kallale.

Tallinna-Haapsalu rahukogu mõistis Timofei Metsniidu ettekavatsetud tapmise eest 5 aastaks vangiroodu, ühes kõigi õiguste kaotamisega. Kaebealune Metsniit ei jäänud selle otsusega rahule ja kaebas edasi kohtupalati, kes aga kinnitas rahukogu otsuse. Osvaldi isa Hans Peekmanni kasuks mõisteti Metsniidult välja poja matusekuludeks 200 krooni.

Maa Hääl, 25. märtsil 1933

Valerevident Kohilas

Kohila alevis elutsev juukselõikuse äri pidaja Helmi Vartmann teatas läinud aasta oktoobri kuul politseisse, et teda on keegi tundmatu isik petnud. Kord, oktoobri kuul tulnud keegi tundmatu isik tema juukselõikuse ärisse ja öelnud end olevat üleriikliku juukselõikajate ühingu revidendi, kes määratud juukselõikuse ärisid ja seal töötavaid isikuid kontrollima. Vartmann küsinud revidendilt mingisugust tunnistust, kuid see öelnud, et pole praegu ligi. Revident kontrollinud siis tööriistu ja hiljem käskinud Helmi Vartmanni riidest lahti võtta. Et võõras isik lubanud vastuhakkamise korral tema äri sulgeda, ei jäänud Vartmannil muud üle, kui end võõra mehe ees riidest lahti võtta ja tervishoiu- ja suguarstile, nagu see end nimetas, ette näidata. Peale läbivaatust nõudnud revident temalt 2 krooni honorariraha, selle suure "töö" eest, mille tema ka tasunud.

Hiljem oma tuttavatele imelikust revidendist kõneledes, tekkinud neil asja kohta kahtlus ja nad soovitanud tal asjast politseile teatada.

Politsei tabaski kelmi, kelleks osutus Rakvere elanik Rappur. Tabamisel oli mees tublisti vindis ja ähvardas politseikordnikke üles puua lasta.

Ülespoomisest ei tulnud aga midagi välja ja Rappur anti kelmuse eest Tallinna-Haapsalu rahukogu alla. Kohtus tunnistas ta oma süü üles ja palus kergemat karistust.

Rahukogu mõistis Rappuri 8 kuuks vangi.

Maa Hääl, 25. märtsil 1933

Vastus lugejale nr. 41.881

Maarohte kopsuhaiguste vastu on palju. Kuid üldiselt peab ütlema, et rohud üksinda ei paranda kunagi tiisikust ega kopsuhaigusi. Organism peab ise nende vastu võitlema ja rohud on talle seejuures ainult abiks. Sellepärast peaks esmajoones oma organismi tugevaks tegema. Parimaid tagajärgi annab toitudega arstimine ja värskes õhus viibimine. Sööge palju võid, päevas 3-4 muna, jooge rõõska piima. Ka kaera- ja odratangupudrud on väga head. Arstirohtudest jooge põdrasambla või sookaelade teed. Sisse hingake männivaigu auru, mida tehke järgmiselt: tükk pehmet, helekollast männivaiku visake palavasse vette ja siis hingake läbi paberist toru üleskeevat auru.

Tolmuses ja auruses ruumis töötamine ei ole teile hea, ka kuumas leilis käimisest on parem loobuda.

Maa Hääl, 16. detsembril 1936

Naine tahab naisega abielluda

Paar päeva tagasi ilmus K. apostliku-õigeusu koguduse preestri-perkonnaseisu ametniku juure P. vallas, K. talus elav Selma L. ja avaldas soovi abiellumiseks endaga kaasas oleva 17 aastase preili Anna T-ga. Preester, tundes Selma L-i seniajani naisena, võttis asja naljana ja soovitas preilil ikkagi teistsuguse partneri saatel sarnase jutuga enda juure tulla, aga mitte teise preiliga. Sarnane nõuanne vihastas Selmat. Rusikaga lauale põrutades nõudis ta nüüd, et preester pidavat temasse suhtuma kui mehesse. See, et temal naise nimi, olevat puha suur eksitus. Preester ei nõustunud ka nüüd veel preilide sooviga ja soovitas Selmale muretseda arstitunnistuse selle üle, et ta ikkagi on mees ja mitte naine - nagu seda näitavad praegu ametlikud dokumendid. Sellega olid nõus nii Selma kui ka tema pruut Anna ja usaldavalt üksteise käealt kinni hoides lahkusid nad koguduse kantseleist.

Maa Hääl, 29. aprill 1933

Maaalune varastatud asjade ladu Suislepas

Ühenduses Vana-Võidu mõisa moonamajast tabatud väejooksiku Oskar Pilli pattude selgitamisega satuti Suislepas Koobalaane talu maal metsas suuremale varastatud kraami laole, mis oli osavalt peidetud metsa. Olid kaevatud päris korralikud maaalused koopad, kuhu asjad olid peidetud. Paremaks varjamiseks oli istutatud peale puid. Nii mõnigi selline peidukoht avastati juhuse läbi. Metsas kraami otsimisel ametnik haaras juhuslikult kinni ühest kasvavast puust. Puu juurte alt tuli päevavalgele uus peidukoht. Kraami leiti metsast suuremal määral, küll kauplustest varastatud riidekaupa, küll muud taluaitadest näpatud saaki.

Koobalaane talu omanik Hans Sild võttis rea vargusi omaks. Ta oli koos töötanud ka väejooksik Oskar Pilliga. Talu aianurka oli püstitatud omapärane kaitsemärk, mis pidi hoidma talust eemal ametivõimud. Põiki kahe lati vahele oli püstitatud ork, mille küljes rippus viis kuivanud ussi. Usside peade alla oli pandud salapäraselt erisuunas risti viis vikatit. Silla naine ebausklikuna oli arvanud, et see hoiab ära politsei kätte sattumise.

Pilli pattude selgitamine on lõpul. Ta on pannud toime üle 30 varguse Valga-, Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaal. Seda kõik aja vahemikul 9. augustist kuni 12. detsembrini, millal ta tabati.

Maa Hääl, 23. detsembril 1936

Surnu ärkas ellu

Petserimaal, Vilo vallas, Trõnne külas elutsev 45 aastane taluperenaine Anna Kunditalu kannatas juba kauemat aega südamehaiguse all. Haigus läks hooti sedavõrd halvaloomuliseks, et sundis perenaise heitma voodisse. Järjekordne haigusehoog tabas perenaist möödunud nädalal ja kuna kõik posijate sõnad ja vigurirohud olid juba proovitud ja läbi elatud ilma abi ja paranemist leidmata, siis pöördus linnasõitev peremees rohtude saamiseks linnaapteekri poole. Saigi mõned vedelikud ja sõitis koju tagasi. Perenaine kodus oli lamamisest ja haigeolemisest tüdinenud ja tahtis saada ruttu terveks, neelas kõik rohud korraga alla. Lõuna ajal oli rohuvõtmine ja õhtuks oli perenaise hing lennanud teise ja paremasse maailma. Loeti surnule salmid peale, pandi suririided selga, nagu nõuab kord ja kohus ja päitsi setiti öösiks põlema vahaküünladki. Ja ligi hommikuni kostsid surimajast leinajate leelotamised ja sugulaste nuuksumised.

Järgmisel päeval peremees Ivan Kunditalu läks vallamajja surmajuhtu registreerima ja matmise luba saama. Ajas vallamajas asjad ilusasti jutti, sai nõutavad paberid kaasa ja kõmpis kodu poole tagasi. Oli juba õhtu ja järgmisel päeval pidi leidma aset peiepidu. Jõudnud koduväravasse seisis mees äkki vastamisi - oma lihaliku naisega! Mees ei saanud suurest ehmatusest alguses sõnagi suust välja, oli näost kahvatu kui lubi ja alles naise hääl tõi mehe julguse ja elu juure tagasi.

Mehe vallamajas olles äkki surnu hakanud elumärke avaldama, liigutama ja unes rääkima. Surnu juures olev tütar ehmus sellest niivõrd, et otseteed plagas külasse kuulutama uudist. Külast rutati loomulikult kohale ja leiti perenaine juba riides eest. Hirmust poolkange tütar suudeti aga alles peaaegu väevõimuga majja tagasi tuua. Nagu naine ise seletab, ei tea ega mäleta tema midagi, mis juhtus siis, kui ta eelmisel päeval jäi imelikult uimasesse unne.

Juba rõõmustas naine, et korraga võetud rohud tegid ta täiesti terveks, kuid järgmisel päeval oli ta veel raskemini haige. Kuid vallavalitsusel on tööd "surnu" paberites uuesti elluäratmaisega.

Maa Hääl, 1. mail 1936

"Palusalu vend" sai peksa

Teisipäeval, 18. augusti õhtupoolikul ilmus Põdrangu valla Loksa küla põllul töötava sama küla talusulase J. Trumpi juure keegi hästiriietatud tüsedavõitu mees, kes küsis, kuhu tema võiks jääda läheduses öömajale. J.T. leidis, et ööbimiseks on võimalusi lähedal Loks külas ja kuna ta just töö lõpetamise tõttu külla minemas, palus võõrast kaasa tulla. Teel seletas võõras, et tema nimi on Rein Palusalu ja et tema käinud oma venna kuldmedalimehe Kristjan Palusalu ülesandel Väike-Maarja lähedal vaatamas üht talukohta, mille põllutööministeerium tahab kinkida tema vennale.

Teel jõudis külla minejale järgi paar Trumpile tuttavat noortmeest jalgratastel, kellele võõras sama juttu rääkis. Teine noormees, pärit Väike-Maarjast, aga hakkas asjas kohe kahtlema, kuna ta oli lugenud kuskilt ajalehest, et maailma kangemal maadlejal pole sellenimelist venda ja et Palusalu on eestistatud nimi, kuna kuldmedalimehe omaksed kannavad koguni Trossmanni nime. Mees tegi oma kahtlused tasapisi ka teistele teatavaks ja koos hakkasid nad "Palusalu vennalt" üht-teist pärima, et oma kahtlustele saada tõendust. Selguski, et "Palusalu vend" ei tea kuldmedalimehest õieti midagi ja oli varsti end ummikusse rääkinud. Nüüd haarasid vihased külapoisid "Rein Palusalu" turjast ja peksid mehe kolmekesi vaese omaks. Mehed kavatsesid toimetada petise kohaliku konstaabli juure, kuid "Palusalu vend" pääses peksjate käest siiski pagema lähedasse metsa.

Maa Hääl, 21. augustil 1936

Kuidas maitsekalt rõivastuda?

Meil on sageli niisugune arusaamine, et mida uhkem ja toredam kleit naisel on seljas, seda elegantsem ja maitsekamalt rõivastatud ta on. See arvamine on aga täiesti väär. Mitte toredad ja kaunistustega ülekuhjatud kleidid ei ole maitsekad, vaid elegantne võib olla hoopis lihtsalt rõivastatud naine. Tähtis on kleidi materjal, lõige, värvus, kaunistused. Kleidi materjal olgu hea. Selle asemel, et osta omale mitu odavamat kleiti, ostame ainult ühe, kuid paremast materjalist. Lõike juures peame silmas, et see sobib meie kehaehitusega. Naine peab seda ikka teadma, mis talle sobib. Tüse naine ei tohi enesele valida sellist moodi, mis teda veel paksemaks teeb. Ta ei tohi kanda liiga kitsaid ega ka liiga laiu, puhvitud kleite, vaid kleit peab puusade kohalt langema vabalt kellukesekujuliselt - see on tüsedale naisele kõige sobivam lõige. Vana tõde on seegi, et tüse inimene kandku tumedamaid, kõhn ja sale naine heledamaid värve. Selle kõige põhilisema reegli vastu eksitakse meil väga sageli. Ja üldse see kleidi värv! Kui sageli kantakse meil värvusi, mis kandjale üldse ei sobi. Iga naine jõudku otsusele, missugused värvused temale sobivad. Ja üldse valitagu rohkem rahulikke, mahedaid pastellvärve peokleitideks, tumedaid päevakleitideks. Oldagu ettevaatlik türkrohelisega, helepunasega, erkkollasega - ühesõnaga kõikide käredate värvidega, sest vähe on neid naisi, kellele sobivad käredad värvid ilma neid tegemata labaseks ja vulgaarseks.

Ja veel - hoidutagu liigsetest kaunistustest! Mõni sobiv lill, mõni volang jne., kuid mitte kõik kokku ühele kleidile.

Lihtne lõige, sobiv värvus, hea materjal ja tagasihoidlik kaunistus - need on maitseka rõiva tunnused.

Maa Hääl, 26. oktoobril 1936

Mõrv romantilistel põhjustel

Täna hommikul kell 8.35 leidis Pärnus Rääma tänaval aset verine draama, mis lõppes ühe naisvabrikutöölise surmaga ja noormehe elukardetava vigastusega.

Hommikul, kui Mäe tänaval elutsev Leida Kepnik, 20 aastat vana, oli Rääma tänavat kaudu koos sõbratariga tõttamas töökohale, tuli äkki maja nr. 36 õuest välja noormees Herman Kirikal, 27 aastat vana, ning laskis sõnalausumata kuuli Kepnikule seljatagant kehasse. Kui neiu oli maha kukkunud, laskis poiss talle veel kaks kuuli kehasse, mis tõid silmapilkse surma. Seepeale Kirikal laskis ka endal kuuli peast läbi. Lask ei olnud siiski surmav, külla aga elukardetav.

Pealtnägijate jutustuse järgi toiminud mõrvar väga külmavereliselt. Leida Kepniku laip ning Herman Kirikal toimetati Punase Risti autol linna haiglasse, kus Kirikali seisukord tunnustati raskeks. Esialgsel ülekuulamisel ei olnud ta võimeline seletust andma.

Mõrv toimus nähtavasti romantilistel põhjustel. Seda tõendavad ka poisi poolt maha jäetud kirjad oma ning neiu emale. Kirjades Kirikal teeb ka korraldusi enda ja neiu matusteks. Noored olid omavahel tuttavad juba pikemat aega, kuid viimasel ajal hoidunud neiu Kirikalist kõrvale. Alles hiljuti oli poiss ähvardanud neiut tappa ning neiu ema oli käinud sellest isegi politseile teatamas. Just täna pidi konstaabel minema Kirikali üle kuulama nende ähvarduste pärast. Mõlemad noored olid vabrikutöölised Otto Bester ja Ko. siidi- ja trikoovabrikus.

Leida Kepniku vend August Kepnik on Pärnus tuntud sportlane ja maakonna mitmekordne raskekaalumeister poksis.

Meie Maa, 25. märtsil 1938

Mees kaotas mälu

Rakvere perekonnaseisuametisse ilmus Rakveres Kalda tänav nr. 1 elutsev Eduard Kukain, et oma nime eestistada. Ta avaldas soovi võtta endale uueks nimeks Lumist. Kui mehel hakati nõudma tunnistusi, selgus, et need puuduvad. Seisukorda raskendas eriti asjaolu, et Kukain imelikul kombel ei mäleta tähtsaid üksikasju oma elust, näiteks kellega ta oli abielus, kui kaua jne.

Kukain on pärit Valgast, sündimisaega ei mäleta, kuid arvab end olevat umbes 40 aasta vanuse. Vanemate nimesid, vendade ja õe vanust ta samuti ei mäleta. Mehe jutust võib järeldada, et kogu perekond on võrdlemisi vähese haridusega; enda ütleb ta olevat neist kõige targema, sest ta oskavat kirjutada.

Kõige hullem segadus tekkis siis, kui hakati selgitama mehe abielusid, mida tal olnud kaks.

Esimest korda abiellus Kukain Tallinnas, naise eesnimi olnud Maria, kuid perekonnanime mees ei mäleta. Abielludes olnud Eduard 21-25 aastane. Kui kaua abielu kestis, seda mees samuti ei tea. Abielu ajal sõitnud ta palju ringi, töötanud muuseas ka ajutiselt Riias. Esiteks sõitnud naine talle järele, kuid siis jäänud Riiga maha ja kadunud. Kukain arvab, et naine on surnud. Kas tal esimesest abielust ka lapsi järele jäänud, seda Kukain ei tea. Teisest naisest ei mäleta ta samuti midagi. Saadi aga kindlaks teha, et teine abielu on sõlmitud Narvas 1922. aastal ja hiljem lahutatud.

Väliselt jätab Kukain kõigiti normaalse inimese mulje. Ta on istunud pikemat aega vanglas, kust vabanes alles hiljuti. Kuna mehe enda käest ei saa mingisuguseid andmeid, siis otsustas Rakvere perekonnaseisuamet pöörduda järelpärimistega Kukaini venna poole Pärnu ja naiseõe poole Tallinnas. Samuti püütakse saatkonna kaudu andmeid hankida ka Riiast Kukaini esimese naise ja võimalike laste kohta.

Maa Hääl, 12. märtsil 1938

Valenimi toob sekeldusi

Koerus selgus veider lugu kohaliku ärimehe K. Hanseniga, kes nime tõttu on sattunud igasugustesse sekeldustesse. Nimelt leiti mehe perekonnakirjade korraldamisel Väinjärve valla perekonnaseisuametis, et ärimehe õige nimi ei ole Hansen, vaid Koeru koguduse sünnimeetrika andmeil hoopis Hauser. Ärimees võttiski omaks, et ta seda nime kannud küll noormehena, kuid maailmasõja ajal Vene sõjaväes teenides on nimi eksikombel muudetud. Tollal pole ta sellele sõjamöllus kui väikesele pisiasjale tähelepanu pööranud ja ka sõjaväest vabanedes ei ole selleks kohe võimalusi leidnud, mispärast jäänudki elama Hanseni nime all.

Avastus, et mees elanud juba kauemat aega vale nimega, toob talle kaasa rea sekeldusi. Kõigepealt on ta muutunud vallaliseks, sellele vaatamata, et 10 aastat tagasi abiellus Tapal ja järeltulijaid omab. Peale abielu on tühistamiselekuuluvaks muutunud vastava seaduse järele ka kõik vale nime all sõlmitud teised seaduslikud lepingud.

Maa Hääl, 22. detsembril 1937