kolmapäev, 23. jaanuar 2008

Kuritahtlik kuulutus ajalehes

Paar päeva tagasi ilmus Tallinna lehes tööpakkumiste all järgmine kuulutus:

"Telliskivivabrikusse tarvis asjaajajat.

Palk kr. 100+ korter. Pöörata: Türi,

S.Pärnu t. 55, telef. 50, Jaan Tina"

Türil Jaan Tina nimelist isikut ei ela, külla aga elab nimetatud kohas telliskivivabriku omanik dr. Jaan Vooremaa (end. Wöhrmann). Ka on viimase telefoni number 50. Kuulutuse ilmudes tuli viimasele telefoni teel rida pakkumisi asjaajaja kohale, isegi Tallinnast ja mujalt kaugemalt. Doktorit tülitati kohaotsijate poolt mitu päeva. Mingisugust kohta tal aga anda ei olnud.

Nagu selgub, on tahetud doktorile teha halba nalja ja kuritahtliku kuulutuse lehte panijat selgitavad ametivõimud.

Paar aastat tagasi saadeti "Postimehele" surmakuulutus dr. J. Wöhrmanni kohta, mis aga jäi ilmumata, kuna asi paistis kahtlasena. Ka sepitseti siis rida laimukirju, millised saadeti nimetult ametiasutustele, kus toodi esile olematuid asju ja lasti neis halba varju heita dr. J. Vooremaale. Ka asetati kuulutustahvlitele pahatahtlikke kuulutusi. Politseilisel juurdlusel tehti siis kindlaks, et anonüüm-laimukirjade sepitsejaks ja kuulutuste väljapanijaks oli Albert Lorenz, endine dr. Wöhrmanni telliskivi- ja keraamikatööstuse raamatupidaja. Ta oli kõrvaldanud vabrikuomaniku raha üle miljoni sendi, mille eest vallandati. Peale seda hakkasidki ilmnema ülalnimetatud laimukuulutused-kirjad. Nende sepitsemise eest saadeti A. Lorenz politseivalitsuse direktori otsusega Türilt välja novembris 1935. Hiljuti esitas ta politseile palve, et teda lubataks Türile elama asuda. Palve jäeti rahuldamata.


Maa Hääl, 21.juuni 1937

3 kommentaari:

Jaanus ütles ...

on möödunud 70a ja sama jama käib edasi DELFIS. Miskit ei muutu siin päikse all.

sjgelle ütles ...

Kiuslikke ja pahasid on igal ajal. Umbrohi ei hävi.

Hundi ulg ütles ...

See on ka minu jaoks üks suur vastuolu ja kurb avastus. Ütlen küll, et kõik me oleme unikaalsed - iga inimene ja aeg, milles ta kulgeb on kui kirjutamata romaan. Ja samas pole neis ilmumata raamatutes mitte ühtegi originaalset faabulat.

Selle tõdemusega võin nüüd äkki minagi öelda, et aastatega on tekkinud eale kohane elukogemus. Ehk otse välja öeldes - kas tõesti silmapiiril hakkab terenduma vanadus? Eh, vara veel...