Tallinna ringkonnakohus mõistis valeraha tegemise pärast vennaksed Mihkel ja Eduard Seitonid seitsmeks aastaks sunnitööle. nende kaaslane Aleksander Lesta mõisteti neljaks aastaks sunnitööle valeraha levitamise pärast.
Politsei märkas tänavu juunikuu alul, et on õige ohtrasti liikvel valeraha, nimelt ühekrooniseid üldlaulupeorahasid. Kahe nädala jooksul tuli politseil koostada 27 juurdlust siin ja seal ilmsiks tulnud valerahade suhtes. Kuna rahad olid valmistatud kõik ühest ja samast metallisegust ja ühtlaste valmistusabinõudega, siis oli selge, et nad on ühest ja samast "vabrikust".
Kes valeraha valmistas, seda ei suudetud niipea selgitada. 28. juulil aga kukkusid rahameistrid sisse. Tolle päeva õhtul teatati Viru tänaval vahikordnikule Johannes Kirschbaumile, et restoran "Astorias" on keegi isik annud kelner Tiit Roosaarele valeraha. Kordnik otsis Seitoni taskud läbi ja leidis ta püksitaskutest veel neli võltsraha.
Seitoni kaaslane, Aleksander Lesta, hüppas trepist alla tulles kordnikust mööda ja pages kolmanda korra koridoril naiste väljakäigukohta. Kui ta sealt lõpuks väljus, peeti ta kinni ning väljakäigukoht vaadati läbi. Kloseti kausist leiti neli võltsraha. Lesta oli visanud need klosetti, kuid suure ähmiga ei märganud, et need jäid kaussi, ei kukkunud august alla.
Kelner Roosaar seletas asja lähemalt. Õhtul ilmunud restorani piljardiruumi Eduard Seiton ja Lesta, kes tellinud sööke ja jooke. Mõne aja pärast hakanud Lesta ja Seiton malet mängima, leppides omavahel kokku, et kes kaotab, see tasub kõrtsiarve. Kaotanud Seiton, kes annud temale arve katteks viis ühekroonist laulupeoraha. Tema märganud kohe, et need on valerahad. Kuid ta pole sellest meestele märku annud, vaid läinud alla restoraniruumi ja saatnud kordniku järgi.
Eduard Seiton püüdis esialgsel ülekuulamisel süüd endalt ära veeretada, seletades, et tema on töötanud Kadaka tänav 19 oma venna Mihkel Seitoni lukusepatöökojas ning on saanud need rahad vennalt töötasuna. Ta polevat teadnud, et need on võltsrahad.
Kriminaalpolitsei otsis sedamaid Kadaka 19 Seitonite korteri ja töökoja läbi, kuid midagi kahtlast ei leitud. Teistkordsel otsimisel aga leiti töökoja esiku põranda alt liiva seest sitsikaltsu sisse mähitult 178 valeraha, mis olid valmistatud kollasest metallist ning olid veel hõbetamata.
Mihkel Seiton, kes oli hiljuti abiellunud, seletas, et temal tekkinud aprillikuus, enne pulmi mõte hakata tegema valeraha. Ta kõnelenud sellest oma vennale Eduardile, kes olnud tema mõttega päri. Siis nad valmistanud oma töökojas rahavormi. Raha ääre sakiliseks tegemiseks nad valmistanud seestpoolt hambulise terasrõnga. Siis ostnud kolm kilogrammi poolteise millimeetri paksust vasest plekki, millest löönud 400 litrit, mis olid ühekroonise suurused. Need litrid nad pannud rahavormi ja löönud stantsi abil rahakirjad peale. Hambulise terasrõnga abil vajutanud servadele hambad. Osa rahasid ta hõbetanud galvaanilisel teel. Neist lasknud vend Eduard 30-40 tükki õigete pähe käivusele.
Pärast seda tunnistas ka Eduard Seiton enese süüdi. Ta olnud vend Mihklile abiks rahade stantsimisel. Rahasid ta käinud levitamas ühes vennaga, kusjuures vend Mihkel liikunud võltsrahatagavaraga tänavail, tema aga käinud mõne üksiku rahaga kauplustes ostusid tegemas. Nii levitades ta lasknud kahe päeva jooksul umbes 70 võltsraha käivusse.
Aleksander Lesta aga eitas oma süüd, seletades, et need neli raha, mis ta ähmiga puistas klosetti, ta saanud Eduard Seitonilt võidetud malepartii eest. Tema pole teadnud, et need on võltsrahad. Hiljem, kui kordnik pidas Seitoni kinni, tekkinud temal rahade suhtes kahtlus, sellepärast heitnud need taskust ära.
Politsei sai Seitonite poolt käivusse lastud võltsrahadest inimestelt kätte 15 raha.
Eduard Seiton, kes põeb langetõbe, oli teatanud võimudele, et ta on närvihaige inimene, kes ei peaks vastutama oma tegude eest. Kuivõrd ta vaimselt terve või haige on, selle küsimuse selgitamiseks olid kohtusse kutsutud eksperdid. Vaimuhaiguse küsimust arutati kinniste uste taga, nagu seda seadus nõuab. Nähtavasti tunnistasid arstid Eduard Seitoni siiski terveks, kuna kohus talle karistuse ikkagi ära mõistis.
Kaebealuseid süüdistas prokurör Mägi.
Otsuse kuulutamisel puhkesid saalis publiku hulgas nutma kaks naist, üks vanem, teine noorem. Kaebealused ise võtsid karistuse vastu rahulikult. Eduard Seiton ja Lesta on varasemalt varguste eest karistatud korduvalt.
Päevaleht, 9.detsembril 1935
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar