kolmapäev, 23. detsember 2009

Käsitöö viimane ohe

Kui asjad oskaksid rääkida, siis kuuleksime kindlasti põnevaid lugusid. Mõningaid asju peetaksegi elusasjadeks. Näiteks laevadel pidavat olema oma hing. Ning kindlasti oleks igal laeval pajatada palju huvitavat. Interneti vanakraamipoes nägin müügil ühte kümne dollarilist fotot. Sellel tundmatu mees, kuid tuttava sõnaga päästerõngas. Praamlaeva "Estonia" lühike, särav ja kurva lõpuga lugu on meile kõigile teada. See on aga hoopis teise laeva pilt ja teine lugu. Kahjuks mina seda lugu ei tea.

Teada on see, et vanasti elasid Saaremaal kõvad laevaehitajad. Üks nendest oli Ado Vammus, kes oma elu ajal ehitas seitseteist purjelaeva. Tema polnud küll see mees, kelle juhendamisel valmis väidetavalt eesti ilusaim purjekas "Tormilind", mis hukkus 1944.aastal. "Tormilinnu" ehitas üks teine Saaremaa mees. Seepärast võib arvata, et Ado tahtis kuidagi ametivennale ära teha ja seepärast tema juhendamisel valmis "Tormilinnust" meeter pikem ja pool meetrit laiem alus, mis ristiti "Estoniaks". Kahekümnendate aastate suurim purjelaev "Estonia" lükati Gutmannsbach'is vette 1921. aastal. Seda saksa nimega kohta hakati mõned aastad varem kutsuma ka eesti keelse nimega, Häädemeeste.

Siin kodutalus puudub mul võimalus uurida kus ja kuidas "Estonia" seilas. Teada on aga see, et 1927. aastal ostis laeva kuulus Ahvenamaa reeder Gustav Erikson. Sellel rootslasel oli enne II MS suurim purjelaevastik. "Estonia" oli tema laevastiku 28. laev. Üldse oli Gustavil ligi poolsada purjelaeva. Lisaks osalus veel paarikümnes laevas.

Gustav polnud lihtsalt laevaomanik-investor. Ta oli ise ka kõva meremees. Esimest korda munserdas ta ennast laeva tööle kümne aastaselt. Ta tõusis pidevalt ametiredelil, lisaks käis koolis mereteadust õppimas ja sisuliselt alaealisena sai ka laevakapteniks. Gustavi elu ja tegemised on praegu Ahvenamaa üheks turismimagnetiks. Enamus turiste on külastanud Ahvenamaa sadamas seisvat Gustavile kuulunud neljamastilist purjelaeva-muuseumi "Pommern". Kusagil Ameerikas peaks olema veel üks Eriksoni purjekas, kasutusel restoranina.

Tähelepanuväärne on see, et kogu Gustav Eriksoni laevastik oli aktiivses kasutuses kuni sõjani. Kuigi juba siis olid olemas mootori jõul liikuvad laevad, peeti "tuuleenergiat" kõige soodsamaks ja odavamaks transportimaks Austraaliast vilja Euroopasse. Ma ei tea, kas kolmemastiline "Estonia" selles viljarallis osales. 1936. aasta oktoobris sõitis puidulastis "Estonia" Rootsi rannikul madalikule ja see oli sellele Ado Vammuse purjelaevale viimaseks ohkeks.

Saaremaa suurte laevameistrite ajast on ühelt poolt möödunud palju aega. Teisalt on see ju ainult üks ring, kus lastelastest on tänaseks saanud vanaisad-vanavanaisad. Ja selle lühikese ajaga on arvatavasti igaveseks kadunud üks väärt käsitöö oskus. Oskus, mis annaks leiba tänagi. Vähemalt peale masu kindlasti.
 
----------------------------------------
 
Lisandus: 01.septembril 2012.a.
 
Tänud Mr.MMX kommentaari eest ning eriti viidete eest sellele postkaardile ja Theodor Lõõbasele. Taolised kommentaarid on minu jaoks olulised. Ajan siin blogis tihti küll päevakajalist juttu, kuid ise pean selle blogi väärtuslikumaks osaks just neid lugusid, mida loetakse ja kommenteeritakse ka aastaid hiljem. Eriti kui need on minu kirjutatule täienduseks või täpsustuseks, aga ka vastuvaidlevad. Sinu poolt viidatud täiendus on väga huvitav ja vahva seetõttu, et Theodor Lõõbas mäletas "Estonia" lugu hoopis teisiti kui minu märkmetes on kirjas. Võimalike tulevaste lugejate mugavuse pärast ja Sinu loal lisan selle postkaardi oma postitusele.
 



2 kommentaari:

Mr. MMX ütles ...

Aitäh selle loo eest!

Mul on üks asjassepuutuv postkaart ja sellele kirjutas teadjamees kunagi oma kommentaarid, mis ehk kõlbavad lisada. Pole küll terve lugu, aga ikkagi.

Pildipooled on http://www.divshare.com/download/19475321-8a1 ja http://www.divshare.com/download/19475323-644 ning väike jutt Theodorist http://ajaleht.tostamaa.ee/2005/tt_12_05.pdf leheküljel 9.

Head teadmistepäeva!

Anonüümne ütles ...

Kui ma ühes Harjumaa alevis algkoolis käisin oli käsitöötunnis vaja meisterdada laevake.Selle viskas valmis isa,peale kirjutas "TORMILIND".Küllap teadis,mis kirjutas.Aga loomulikult ei pidanud õpetaja mind meisterdajaks,ei oleks mõeldavgi.No kuhu küll minu elust on kadunud a s j a d ? Karuküüs,siberi käbi,tohutu vähk seinal jne.Sellest "Linnust" rääkimata.