Rakvere perekonnaseisuametisse ilmus Rakveres Kalda tänav nr. 1 elutsev Eduard Kukain, et oma nime eestistada. Ta avaldas soovi võtta endale uueks nimeks Lumist. Kui mehel hakati nõudma tunnistusi, selgus, et need puuduvad. Seisukorda raskendas eriti asjaolu, et Kukain imelikul kombel ei mäleta tähtsaid üksikasju oma elust, näiteks kellega ta oli abielus, kui kaua jne.
Kukain on pärit Valgast, sündimisaega ei mäleta, kuid arvab end olevat umbes 40 aasta vanuse. Vanemate nimesid, vendade ja õe vanust ta samuti ei mäleta. Mehe jutust võib järeldada, et kogu perekond on võrdlemisi vähese haridusega; enda ütleb ta olevat neist kõige targema, sest ta oskavat kirjutada.
Kõige hullem segadus tekkis siis, kui hakati selgitama mehe abielusid, mida tal olnud kaks.
Esimest korda abiellus Kukain Tallinnas, naise eesnimi olnud Maria, kuid perekonnanime mees ei mäleta. Abielludes olnud Eduard 21-25 aastane. Kui kaua abielu kestis, seda mees samuti ei tea. Abielu ajal sõitnud ta palju ringi, töötanud muuseas ka ajutiselt Riias. Esiteks sõitnud naine talle järele, kuid siis jäänud Riiga maha ja kadunud. Kukain arvab, et naine on surnud. Kas tal esimesest abielust ka lapsi järele jäänud, seda Kukain ei tea. Teisest naisest ei mäleta ta samuti midagi. Saadi aga kindlaks teha, et teine abielu on sõlmitud Narvas 1922. aastal ja hiljem lahutatud.
Väliselt jätab Kukain kõigiti normaalse inimese mulje. Ta on istunud pikemat aega vanglas, kust vabanes alles hiljuti. Kuna mehe enda käest ei saa mingisuguseid andmeid, siis otsustas Rakvere perekonnaseisuamet pöörduda järelpärimistega Kukaini venna poole Pärnu ja naiseõe poole Tallinnas. Samuti püütakse saatkonna kaudu andmeid hankida ka Riiast Kukaini esimese naise ja võimalike laste kohta.
Maa Hääl, 12. märtsil 1938
5 kommentaari:
Miks ta peaks mäletama?
Nii on ju lihtne, ei mäleta pole olemas ;)
Loodetavalt oli Eduardil lihtsalt meditsiiniline mälukaotus. Mitte aga tänapäeval laialt levinud mälukaotuse sotsiaalne vorm - no ei taha lihtsalt mäletada, et ma olin abielus ja mul on lapsed.
Mõnikord oleks aga vajalik, et inimene unustaks need faktid oma elust. Pean silmas viimastel päevadel kõneaineks olnud blogi. Selle mehe mälukaotus oleks kergendus paljudele, eelkõige tema lastele.
Tähismaade kohvik?
Seepärast ei tahtnudki mäletada:
Vägistas 12-aastase lapse. 27. mai [1933] hommikul paigutati Viljandi vangla Viljandis, Pikk uul. nr. 7 elutsev Eduard Kukain, 36 aastat vana. Vangistatut süüdistatakse töölisnaise P. 12-aastase tütre vägistamises.
Kukain oli lapsukese ristipäeval meelitanud oma korterisse ja siis metsiku teo korda saatnud.
Elukutselt on kurjategija puunikerdaja.
Tänan, Anonüümne, täpsustuse eest. Koos Sinu kommentaariga saaks juba raami mängufilmi stsenaariumile.
Postita kommentaar