Kolm naist valevande küüsis

Tallinna ringkonnakohtus oli arutusel laiaulatuslik valetunnistuse protsess, kus kohtualuseina oli vastust andmas kolm isikut - Amalie Polli, 57 a. vana, Leena Lauristin, 51 a. ja Liisa Hmelewsky, 62 a. vana. Esimest süüdistati kahe viimase ahvatlemises valetunnistusele, Lauristini ja Hmelewskyt vande all valetunnistuse andmises. Kohus leidis kõik kolm olevat süüdi neile ettepandud süüdistuses ja mõistis Amalie Polli 4 aastaks, Leena Lauristini 3 aastaks ja Liisa Hmelewsky 2 a. vangimajja. Hmelewskyle mõisteti karistus tingimisi.

3. mail 1933. a. esitas Amalie Polli volinik Tallinna ringkonnakohtusse nõudepalve surnud Jaan Tohuse pärandustombu vastu 5933 krooni ja 20 sendi suuruses. Nõudepalves seletati, et Polli elanud Tohusega pikemat aega vabaabielus. 1931. a. Tohus ja Polli kavatsenud koos osta kinnisvara ja selleks otstarbeks laenanud Polli 1931. a. oktoobrikuus Tohusele 5000 kr., detsembrikuus kinnistamise kulude katteks veel 600 krooni. Ostetud kinnisvara kinnistatud Jaan Tohuse nimele. Seepärast palus Polli oma voliniku kaudu, et temale mõistetaks välja Tohuse pärandustombult 5600 krooni, peale selle veel Tohuse matusekulusid 333 kr. 20 senti. Nõude tõenduseks paluti üle kuulata tunnistajad Mia Kildier ja Leena Lauristin.

Tallinna ringkonnakohtu alalise liikme Karolese määrusega kuulati Polli voliniku palvel samas asjas tunnistajana vande all üle Liisa Hmelewsky, kes seletas, et kui ta kord juhuslikult viibinud Polli ja Tohuse ühises korteris, tulnud Polli väljast, võtnud käekotist 5000 krooni viies pakis, pannud pakid lauale ja öelnud: "Siin on viissada tuhat." Tohus tõmmanud rahad enda poole. Polli seletanud veel, et selle rahaga tahtvat tema ja Tohus maja osta.

25. mail 1934. a. kuulati vande all üle Leena Lauristin, kes seletas: " Mia Kildier, minu õde, saatis mind kord Polli juure raha laenama. Kui Polli juure sisse astusin, nägin laual palju raha, mida Tohus parajasti luges. Ütlesin, et olen tulnud heal ajal - nii palju raha korraga laual. Tohus vastas, et ta selle raha laenanud Pollilt, et osta maja. Trepil tuli mulle vastu proua Hmelewsky, kes nähtavasti enne mind oli Polli juures käinud."

24. augustil 1934. a. esitas surnud Jaan Tohuse pärandustombu hooldaja Jaan Keldusild Tallinna ringkonnakohtu prokurörile kaebuse, milles palus Leena Lauristini ja Liisa Hmelewskyt valetunnistuse andmises vastutusele võtta, ühtlasi Amalie Pollit nende ahvatlemises. Polli polevat Tohusele maja ostuks raha laenanud.´

Alustatigi juurdlust ülalmainitud kolme isiku vastu.

Tunnistajana ülekuulatud Gustav Sievers seletas, et tema "Tallinna Evangeeliumi Seltsi" esimehena müünud Liivalaia tänava ja Vaestepatuste tänava nurgal asuvad kaks maja 7250 krooni eest Jaan Tohusele. Läbirääkimisi majade müümise asjus pidanud ta ainuüksi Tohusega, raha maksnud Tohus, kusjuures rahad olnud tuhandekroonistes pakkides, varustatud panga märkidega. Tohus kõnelenud, et ostvat maja endale. Tallinna majaomanikkude pangas näitas Jaan Tohuse jooksva arve väljavõte, et Tohus oli võtnud 15. oktoobril 1931. a. oma arvelt välja 6007 kr. 60 senti ja 3. detsembril samal aastal 206 kr. 50 senti. Aleksander Kildierile, Mia Kildierile, Lilian Lintropile ja Leida Lintropile kõnelenud Amalie Polli, nagu need tunnistajad seletasid, et Tohus maja ostmiseks temalt raha polevat laenanud. Temal ei jäävat muud üle, kui esitada nõue Tohuse pärandustombu vastu, sest ta polevat olnud Tohusega seaduslikus abielus ja muul teel raha ei saavat.

Kohtualused ei tunnistanud end süüdi, jäädes varemantud seletuste juurde. Amalie Polli seletas muuseas, et ta elanud Tohusega koos pikemat aega. Tohusel polevat olnud nimetamisväärset varandust. Pollil aga olnud sellal mööbliäri, tisleritöötuba, pankades sularaha üle miljoni ja teist samapalju väljalaenatuna mitmete isikute käes. Majade ostmiseks saanud Tohus raha temalt, Pollilt, mitte kuskilt mujalt.

Kohus selle asja arutamisel kuulas üle 16 tunnistajat ja tegi ülaltoodud otsuse.

Vaba Maa, 29. jaanuaril 1936