Intensiivne ehitus- ja kohendustegevus on kesklinnas haaranud endasse eriti Vabadusplatsi ümbruse, kuhu on kerkinud kõrgeid hooneid ja kus tehtud viimaste aastate jooksul palju selliseid töid, mis muutnud meie suurema väljaku esinduslikumaks teistest paikadest pealinnas. Need tööd pole aga veel sugugi lõppenud.
Viimastel päevadel on paelunud möödujate tähelepanu Jaani kiriku ees toimuvad puurimistööd, mida seal tehakse ehitusosakonna korraldusel. Tehakse nimelt maapinna uurimistöid, et selgitada, missugune on maapinna ehitus Jaani kiriku juures, kuhu tulevikus on kavatsusel püstitada selline monumentaalne ehitus, nagu seda on vabadussõja mälestusmärk. See peab kõigi kavatsuste kohaselt tulema võimas ehitus ja kui selle projektide koostamisele asutakse, siis peavad olema käepärast ka vastavad andmed maapinna ehituse ja kandejõu kohta.
Praegu on puurimistöödega jõutud 15 meetri sügavuseni ning läbistatud liivakivi-tahu kiht. Paas veel vastu tulnud ei ole. Sellest nähtub, et Tallinna all-linnas asub paas võrdlemisi sügaval. Puurida kavatsetakse kuni 26 meetri sügavuseni ning puurimist võetakse ette kahes kohas Vabadusplatsil.
Majaomanike Panga maja ees on käimas kõnnitee asfaltimine. Kunstihoone esine kõnnitee on juba valmis. Mürgi kuuekordne võõrastemaja on vabanenud äsja tellingutest ja uhkelt vaatab üle linna hotelli valgustus-reklaami obelisk, millelt lugeda võõrastemaja uus nimi - "Palace-Hotell". Viimasel ajal näib, et meie avalike hoonete jne. nimetused muutuvad ikka rohkem ja rohkem rahvusvahelisemateks. Linna omapära seisukohalt ja eestipärasest mõtlemisest lähtudes tuleks meil tulevikus suunduda selle poole, et kinod, võõrastemajad, restoranid ja kohvikud kah eestistaksid oma nimetused. Muidu oleme väga viletsad järeleaimajad välismaale.
Jaani kirik ei mõtlegi veel "äraminemisele". Praegu on käimas välised korrastamisetööd ja kirik näib võrdlemisi nooruslik. Kiriku ees kasvavad puud kärbitakse jällegi ning Vabadusplats omab ikka rohkem ja rohkem suurlinnalise pildi.
Vaba Maa, 18. septembril 1936.a.
Postitused
4 kommentaari:
ajalugu kordub.
Selle teksti võiks (pisikeste muudatustega) mistahes tänases lehes avaldada, keegi ei saaks arugi, et vana lugu...
Tollane arutelu Jaani kiriku saatusest oli huvitav. Arhitektuurselt vaieldava väärtusega hoone võimalikku lammutamist mainiti arglikult ka praeguse samba vaidluste käigus.
Mina isiklikult olen selle "väheväärtusliku" kirikuga sedavõrd harjunud, et Vabaduse väljakut ilma Jaani kirikuta ette ei kujuta.
See puurimine Jaani kiriku juures tuletas mulle meelde, et väidetavalt (mõned arhitektid, kirikuõpetajad) on Jaani kirik püstitatud vana vallikraavi kohale ja selle all on palju täidismaterjali ja ka mingid nn parved - seega oli vist lootus jõuda paekivini täiesti nullilähedane ka 26 m sügavusel.
Olen kunagi kirjutanud artikli sellest, kuidas maa-alused ehitustööd Vabaduse väljakul võivad mõjutada Jaani kiriku säilimist puhttehnoloogiliselt. Siiski on võimalik, et viimatise remondi käigus Jaani kirikut ka mittesäilimisohu vastu kuidagiviisi kindlustati.
Mina ei oskaks ka Vabaduse väljakut Jaani kirikuta kujutleda. Muide, Jaani kiriku juurest läheb mõtteline joon Kaarli kirikuni, mis vaimustab eriti hispaania turiste, kelle jaoks sümbioos Juan Carlos (Jaan Kaarel) on väga oluline ja levinud, ka vist kuninga nimena, kui õigesti meeles on.
Postita kommentaar