kolmapäev, 18. november 2009

Kõik on ajutine, ei midagi isiklikku


Lõpuks leidsin minagi ülesse selle vidina, mille abil saan oma leheküljel jälgida neid, kelle kirjutisi ootan. Mis aga ei tähenda seda, et tingimata neid loen. Olen seda kõrvaloleva nimekirja päises ka selgitanud. On ka üks ammutehtud blogilist Blog.tr.ee's, kuid see on lootusetult vananenud. Anonüümikuna ma seda uuendama ei pääse, sest paroolide osas on mu mälukas stabiilselt konstantne ja seega krooniline. Küll aga hoian uue nimekirja pidamisel jätkuvalt kinni seal esitatud põhimõttest - kõik on ajutine, ei midagi isiklikku. Lahtiseletatuna siis nõnnaviisi, et nimekiri on pidevas liikumises. Vastavalt tujude-huvide muutmisele ja ka viitsimisele, kord lisan ja siis kustutan lemmikuid, mõelgu siis viidatava blogi autor mida tahes.

Selliste nähtavate feed-nimekirjade koostamine ongi üks keeruline värk ja tõlgendamise küsimus. Ühelt poolt on tegemist kellegi mõõduka edevuse kõditamisega. Teisalt aga blogija enesehinnangu piiride kompamisega - näed, eile olin selle või tolle blogilistis olemas aga täna on mind kustutatud. Selline rate'i, lõustaraamatu, või mis nad kõik on, feimikogumise sündroom. Tegelikult on aga kõik taandatav hoopis sellele, et taoline nimekirja-vidin on lihtsalt üks mugav tööriist nimekirja koostajale enesele.

Mõnikord elab nimekiri ka iseseisvat elu. Mõni blogi, mida tahaksid lugeda on salapärastel asjaoludel kadunud, teisele on ette pandud tabalukk. Kolmas aga ei lasegi ennast nimekirja panna. Üheks kolmanda blogi näiteks on Poeedirahu. Olen lugenud selle blogija mõlemat luuleraamatut ja sellest ajast loen ka tema blogi, sest see poiss on juba Luuletaja. Ning Poeedirahu - rebaste, mahajäetud majade ja leskede küla, on mind lummanud.

P.S. Siia nimekirja ei lisa ma kunagi neid blogijaid, kes mu lähedased või kellega olen isiklikult kohtunud läbi lähedaste. See on nn. anonüümse blogimise vastuolu. Las Hundi ulg elab virtuaaltegelasena oma ja tema prototüüp teist elu.

8 kommentaari:

Heli ütles ...

:)

Mu blogi läheb lahti üsna pea. Varsti lõppeb üks tööalane protsess ja siis saan rahulikult edasi blogida.

Anonüümne ütles ...

No jah, Taskud on taskud ... see on segu hullumajast+südamepolitseist ja lihtsalt tujust ning segase peksmise vajadusest
ninataga.wordpress.com või isegi pildimasinaga.wordpress.com leidmine sinu listist oleks mind rohkem rõõmustanud :(

Hundi ulg ütles ...

Metsapiiga, tore, lootsingi, et kõik on ajutine... (hm, ei midagi isiklikult).

Ninataga, no Sina ei kao ka parema tahtmise juures. Olgu neid blogisidki kasvõi kõik taskud täis, blog.tr esilehel on nad kõik :))

Anonüümne ütles ...

Kaon ka mina...
Ok, ma ei vaidle....
Ikkagi, miks just taskud?

Kaamos ütles ...

Aitäh, siin kõrval veerus end leida on ilus kompliment!
Mis siis, et kõik on ajutine.
Elu on seda samuti :D

Hundi ulg ütles ...

Ninataga, see Sinu teine blogi on Sinu peidus pool, kus postitustel tihti tabalukk.

Austan inimeste soovi olla privaatne ja seepärast pole kunagi küsinud taolistele blogidele võtit. Ja tegelikult ei tahagi seda. Sest võtme saamisel inimene usaldab mind ja järelikult on tal olemas mingid õigustatud ootused, et ma mõtleks tema lainel. See on minu jaoks ahistav.

--------

Kaamos, minu komplimendid on siirad.

Linda Järve ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

...järelikult on tal olemas mingid õigustatud ootused, et ma mõtleks tema lainel.
-
Nii ongi.On üks õpetajast blogija,kes kustutas ära kõik,millega ei oldud t e m a lainel.Ta ei kannatanud absoluutselt kriitikat.