See mees on ringiliikuv õpikunäide nartsissistlikkust isiksushäirest. Põnev on jälgida tema teekonda kunagisest püüdlikust, kõigilt pidevat tunnustust ootavast "klassiorganisaatorist" tänase pahura, tiirase sõnakasutusega egotsentrikust vanameheni. Intellektuaalseid võimeid kindlasti oli, on veelgi, kuid need hääbuvad vanaduse saabudes progresseeruvas tempos juba puberteedieast pärit varjatud soovide ja tungide ning reaalse elu ja ühiskondlike normide vastuoludes.
"Klassiorganisaator" Linnar Priimägi, "Uurija" Kalju Komissarov, "Klassijuhataja" Meeli Sööt
(Film "Tavatu lugu", 1973)
Ka mina lugesin selle (endise?) õppejõu FB kontolt tema väljaütlemisi Saksa Gümnaasiumi direktori Imbi Viisimaa aadressil. Eks me kõik oleme kunagi turgutanud oma vaimu millegiga, mis muudavad meie mõtted ja väljaütlemised meie endi arvates sellel hetkel ja just selles seisundis eriti lennukateks ning teravmeelseteks. Selge momendi saabudes pisut häbeneme. Nii vist on toimunud ka seekord. Igatahes tänaseks on sealt lehelt kadunud mehe meeltesegane teemaarendus ehk jauramine ning kommentaarid sellele. "Parim" nende hulgas oli mehe mõttekäik ühe kaasanoogutaja kommentaarile, et MEIE oleme aristokraadid ja matsidega tulebki rääkida matside keeles.
Sellel hetkel meenus üks vene keeles loetud mälestuste raamat. 50.-60. aastatel oli ühes Venemaa geoloogide baaslaagris oodata täiendust. Teati, et tulijate hulgas on ka üks põlisaadlike järeltulija. Kes klassiteadlikult irvitades, kes piinliku murelikkusega, kuid arutati siis seda, et kuidas see "aadlivõsuke" reageerib olemasolevale välikemmergule. Ega see koht ajalehega kvaliteetaega veetma ei kutsunud, et mitte öelda, et haisev, räpane ja ropp. Kui uued mehed kohal ja kõnealune isik peldikus käinud, ei osatud tema näost midagi välja lugeda. Järgmisel hommikul kui mehed ärkasid, siis siniverelist ei kusagil. Peldikusse minnes leiti ta üles. Mees oli ämbri ja küürimisharjaga lõpetamas tualeti pesemist.
Postitused
13 kommentaari:
Konfliktidel on alati 2 poolt. Praegu pole väga selge, kes mida valesti tegi.
Alustaksin tehnikust. Auditooriumide tehnika võiks üldjuhul olla korras ja juba eelmine päev korda tehtud. See saab jälle alguse direktorist. Ei pea viimasel momendil näiteks rikkis projektorit sättima ajama (eelmine päev ei teatud muidugi midagi).
Mul olnud au Linnar Priimäe üliõpilane, sest ta andis meile, füüsikutele, kunagi Saksa keelt. Väga meeldiv oli käia saksa keele tundides. Kuigi jah, kui läks teadmiste kontrolliks, olid väga naljakad tulemid ja saime kõvasti muiata. Mina sain 2. Teised said 1. Läbi saime kõik hästi, s.h. arvestuselt...
Endise tehnikuna ma pean jälle kiitma inimest, kes tuleb mitu aega enne jutu algust kohale, mitte ei maabu viimasel minutil ja siis on tehnik süüdi, kui mälupulk ei tööta või tema läptopiga mingi jama juhtub olema.
Millest jutt käis, kas lapsed jäid rahule nende loengutega, see on jäänud täiesti kõrvale. Sarnane lugu ajakirjanduses tuleb meelde, kui siin käis Tom Jones.
Kuidas ta Delilah laulis - pisiasi, millest me üldse ei räägi...
Kohalik eliit tuli üles võtta. Kes küll tulid Tom Jonesi kontserdile, issand kui huvitav.
Ma saaksin Tom Jones-is täiesti aru, kui ta natukene tunneks ennast puudutatuna sellest, kuidas Eesti ajakirjandus tema kontserti kajastas.
Aristokraadina ta tõenäoliselt ei ütle selle kohta musta ei valget, aga võib juhtuda, et järgmine kord ta siia esinema ei tule.
Mis aga on juhtunud, on see, et tõenäoliselt Kadrioru Gümnaasiumis Linnar Priimäagi enam esinemas ei käi.
Ja see ka, et Eesti ajakirjandus sai, mida tahtis, kõvasti musta pesu pesta.
Matsiga võib ikka matsi keeles rääkida, aga vaene alaharitud matsirahva liige ilmselt satub segadusse ning järeldab, et aristokraat ning oss on sünonüümid.
Ja et viimane olemiseks ei pea kuuluma "teise eestisse" või dresse kandma.
Kui ma infopudemetest õigesti olen aru saanud, siis jättis ta lihtsalt esinemata, kuigi lapsed olid ootel ja valmis. nii et ei saa öelda "enam ei käi esinemas", kui ta üldse ei esinenudki.
Ma pean täpsustama, et infopudemetest peaks saama välja lugema seda, et ta esines juba 6 korda.
See oli viimane esinemine, seitsmes.
Nii et saab küll lisada sellise täienduse nagu enam.
Pean kohustuseks selgitada, et minu teravamas toonis öeldu oli/on vahetu reaktsioon tema FB kontolt loetule. Ning see tunne ei ole minus veel "jahtunud". Kuigi ta jutt oli kirjutamise hetkel pisut juba seosetu, siis põhiliinis ehk isikut avava lapsesuuna jätkuv - kõik on kultuuritud matsid, temasuguste aristokraatide ees peavad kõik kummardama ja lõputu MINA, MINA ... Ja kõike seda saatis muidugi lihtlabane voorimehe sõim. Kurb. Mõned minu põgusad kokkupuuted minevikust jätsid inimesest petlikku mulje, vaatamata teda ammu saatvale ilmsele ekstsentrilisusele.
Ma pole seda FB postitust lugenud. Pean möönma, et aristokraatiast on asi siiski jah, kaugel. Kas see ongi nii hull, on iseküsimus.
Ei ole üldse kerge olla aristokraat, seda tunnistavad kasvõi 19. sajandil sageli toimunud duellid, kus ka näiteks tuntud vene poeedid huku leidsid. ...
Ja kas seda tasub üldse enam olla?
Labaselt väljenduv ja teistele inetusi ütlev inimene pole minu jaoks mitte iialgi aristokraat, vaid mats, ükskõik, kui uhke sugupuu või akadeemiliste saavutuste nimekiri teda iseloomustab. Samamoodi pidasin ma matsiks Indrek Tarandit, kellel ju nii-ii intelligentne lastetuba seljataga, kui ta Kristiina Ojulandile ütles, et see on vene lits.
Ja kummalgi juhul pole absoluutselt asi selles, kas solvatu oli selle hinnangu või pahakspanu ära teeninud või mitte. Inglise filmidest on mulle meelde jäänud, kuidas väärikad ülemteenridki oskavad lihtsakoelisele või etiketi suhtes eksinud inimesele märkuse teha aristokraatlikult, mitte labaselt.
Minu jaoks on kõnealune meesterahvas suhteliselt kaugeks jäänud. Ta õpetab vist semiootikat? Avaliku elu tegelane. Tallati konnasilma peal ja pudenes koost. See ongi see vahe mis on avaliku elu tegelase ja lihtsa inimese vahel, et esimene ei saa endale lubada purjus peaga väljaütlemisi. Õppejõuna oleks hea võimalus situatsioonist välja vingerdada tehes endast õpikunäite - kuidas ei peaks avaliku elu tegelane meedias välja purtsatama seda mida sülg suhu toob.
Selle kõnealuse meesterahva tegevused olid üsna madalad. Sattusin lugema ka ühe nimetatud kooli õpilase versiooni juhtust ning tekkis tunne, et tol meesterahval on äkki mingi viga küljes, et nii ebaadekvaatselt reageerib.
PS! Sattusin seda blogi lugema kogemata ja juhuse läbi. Viskasin viimasele paarile postile pilgu peale ja sinna see jäi. Mind köidab siinne kirjastiil ning meeldivad minevikumeenutused. See blogi meeldis nii palju, et kohe peale avastamist hakkasin muudkui lugema alguse poole, kuna vabasid hetki palju pole siis läks pea nädal.
Ei tahtnud enne siia endast märki maha panna kui kõik laguseni loetud on :)
Ja kuna lugupeetud autor on nii isa kui vanaisa siis mõnusat isadepäeva!
Ma mäletan kui paksude prilliklaasidega LP avaldas Edasis artikleid Hegelist ja Goethest... need olid nii aristokraatlikult keerulised.
Tänan kõiki arvamuste eest. Mõnikord on sedasi, et juba pärast avaldamise nupu vajutamist hakkad endas kahtlema või isegi kahetsema, et midagi sai öeldud. Aga isegi kui mul õigus pole, siis midagi ei kustuta. Ajaveeb on üks võimalus fikseerida konkreetse ajahetke emotsioonid ja arvamused.
Just seetõttu tundsin kuidas mu põsed õhetama hakkasid lugedes Nele kommentaari. Ma ju ise enam ei mäletagi, mida ma siin kõike kirjutanud olen. See, et keegi üldse viitsib neid minu tekste lugeda, see on ... See on nagu siis kui pisut võõram inimene sulle külla tuleb. Proovid olla viks ja viisakas ja oh õudust! Järsku märkad oma põrandal suurt tolmurulli! Aga äkki on neid veel ja mitu :)
P.S. Seda siinset postitust on tuldud sadade kaupa lugema Facebook'ist. Äkki mõni vihjab mõnele FB kontole, kus seda linki on jagatud. Puhtalt inimlik uudishimu.
Aristokraadid lasevad tänapäeval terroistidel korraldada sõdu, provokatsioone ja laimavad ning valetavad selle nimel, et saaksd jälle uut sõda alustada. Nii et aritokraadid, minge persse. Te ei vääri siin peale Sekeldaja keegi Priimäe väikest sõrmegi.
Tänan, Anonüümne, arvamuse eest. Pisut jäi Sinu mõte mulle püüdmatuks.
Postita kommentaar