Vaatamata sellele, et Krimmis on üliterav olukord, toimetavad inimesed ka seal oma väikseid asju. Keegi müüja Simferopolist on Ukraina oksjonikeskkonna vanakraami osakonnas pannud müüki ühe "Norma" märgikese. Eks ta ise teab, et asjal suurt materiaalset väärtust pole, seepärast ka vastav hind, viis grivnat ehk siis kusagil alla 30 eurosendi. Sellel plekitükikesel on ometi mäluline väärtus pea tuhandele eesti mehele. Enamik vaevalt mäletab, kes see Jaan Tomp oli, mingi riigikukutaja vist. Kuid Tombi poistekoor oli osa nende meeste lapsepõlvest. Esimene koolidevaheline poistekoor alustas 1954. aastal Aksel Pajupuu käe all. Pisut konarlik algus sai mõne aastaga sisse täistuurid ja nii tänase päevani välja, nüüd juba poistekoor Revalia nime all. Esimesele kontsertkoorile on nüüdseks lisandunud teised nimekad ja head poistekoorid, kuid Tombi poisid olid oma dirigentidega siiski teerajajad.
Nagu elus ikka, mõni poiss säras meeldejäävalt juba siis, lapsena ja on seda jätkuvalt siiani, kuulsa mehena. Teised poisid kogusid erinevates eluvaldkondades tuntust palju hiljem, siis kui häälemurre neid sellest koorist juba ammu eemale oli viinud. Ning ülejäänud, enamus Tombi poistest on täna lihtsalt tavalised tublid mehed. Ometi see midagi, mis neid kõiki lapsepõlves läbi muusika ja laulu puudutas... Ma arvan, et selline asi kujundab väärtushinnanguid, õpetab tegema vahet heal ja halval, ilusal ja inetul, õigel ja valel. See on meheks kasvamisel oluline. Paraku tuleb tõdeda ka seda, et mitmete poiste jälg meestena jäi siinilmas lubamatult lühikeseks.
See tagumise rea musta peaga poiss
dirigent Uno Järvela silmade kõrgusel
peaks tuttav olema enamikule teatrisõpradest
Foto: Valdur Vahi
Jüri Krjukovi kõrval, mõned aasta varem, teised hiljem, on Tombi poistekooris laulnud näiteks Lauri Nebel, Ervin Lillepea, Hardo Aasmäe, Rein Rannap?, Peeter Oja, Priit Pedajas, vennad Ants ja Jaak Johanssonid, Jüri Makarov, Paap Kõlar?, Urmas Vulp, Paul Poom, Toomas Vilosius, Paavo Järvi, Tarmo Leinatamm jne.
Seda Tombi poissi tunneb küll iga eestlane
Foto: Gunnar Loss
Tähelepanuväärne, mida pole kunagi kusagil mainitud, ka asjaosalise enda poolt tema lühikese elu jooksul, on seegi, et Aare Laanemetsa filmidebüüt sai alguse Tombi poistekoorist. Kes vähegi kursis, see teab, et kunagine "filmikroonika" oli tegelikkuses nagu väike lavastus. Nii saigi viieaastane Aare oma esimese sõnalis-muusikalise filmirolli. Kahjuks seda filmilõiku siia blogisse kopeerida ei saa - ka Eesti Filmiarhiivil on Nõukogude Eesti filmitootja volitusel meie audiovisuaalsed ühismälestused vaid müügiks... Seepärast paigutan siia ringvaate LINGI arhiivi kodulehelt. Sellele erialasele timerinfole seal lehe alaosas ei maksa tähelepanu pöörata. Tombi poiste filmipala ja Aare Laanemetsa etteaste hakkab pleieri ajamärgist 04:43.
9 kommentaari:
Kordan autori sõnu: Ometi see midagi, mis neid kõiki lapsepõlves läbi muusika ja laulu puudutas... Ma arvan, et selline asi kujundab väärtushinnanguid, õpetab tegema vahet heal ja halval, ilusal ja inetul, õigel ja valel. See on meheks kasvamisel oluline.
Olen sama meelt ja sama keelt. Mäletan koolinoorte laulupidudelt Tombi poisse. Kõrgem klass.
Virumaa Poistekoori ja Noorte meeskoori vilistlaste emana tunnen oma kolme poja üle uhkust. Natuke enda üle ka.
Palju tänu Sulle, et võtad vaevaks oma leiud lugudeks kirjutatda.
Võin selle laulu, mida poisid laulsid, vist veel tänagi peast, või peaaegu peast, ära laulda ja arvata võib, et ma pole ainus.
Kaks järjestikust postitust saab ju suisa omavahel kokku siduda - 1980ndal käis Tombi poistekoor Krimmis esinemas :)
Ja ega ma teagi, kas selline järjestus tekkis juhuslikult või alateadvuses.
Sul on hea ja huvitav blogi.tore
Tänan, Anonüümne. Hea sõna teeb päeva.
Olen 57 ja laulan siiani. Alustasin 1965.a. Tallinna Pioneeride Palee Lastekooris ja jätkasin Tombis. Olin II hääl ja Gunnar Flossi käealune. 1969.a. Laulupidu oli esimene ja tunne ei unune kunagi. Hiljem olen laulnud koos Uno Järvela poja, Andresega, Sõprusühingu Kammerkooris.
Tänu kunagiste piltide käivitamise eest!
Omaette väärtus, mis poistekoorist kaasa sai - lisaks laulmisele ja "sotsiaalsele paile", et tegeled millegi olulisega - oli harjumus kindlal päeval ja kellaajal proovis käia. Mis hoidis ära mitmed võimalikud tegevusetusest ja eesmärgitusest tekkivad jamad.
Ja tuletame meelde bussislaulmisi
Paljusid Tombi-poisse saaks veelgi nimetada (igal lauljapõlvkonnal ju omad mälestused): Tõnu Tormis (https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_3_32212361.jpg), Johansonidest laulis ka Mart - I sopranit, Indrek Umberg (praegune rahvusmeeskoori direktor), Urmas ja Andres Kokk, Virgo Veldi, Vesse Võhma, Tiit Kolde, Tarmo Korol ja veel kümned praegu väärikad mehed..
Kummardus Uno Järvelale, Gunnar Flossile, Aita ja Linda Tederile, Laida Kullile, Peeter Perensile jne.
Üks foto kah, tõenäoliselt 1976. aastast:
https://drive.google.com/a/johanson.ee/file/d/0B_dX64kjDnYUZTBOdjNkQ1lWYms
Tänan, Ants, kommentaari eest. Mõnede selle ajaveebi sissekannete puhul olen lootnud just seda, et vastukajad täiendaks minu poolt kirjutatut. Täiendavad faktikillud, nimed, emotsioonid, nüansid.
Loodan, et lisaks Sinule ja Matile leiab otsingumootorite abil keegi veel selle lehekülje siin üles ja lisab oma panuse ühismällu.
Postita kommentaar