esmaspäev, 24. veebruar 2014

Iseseisvuspäeva soov

Ma tahan, et me hakkaksime märkama ümbritsevat. Meile antud teine võimalus riigina on kestnud juba sedavõrd kaua. Terve põlvkond on saanud täiskasvanuks. Loodan, et need, kes vene aja lõpul olid veel lapsed ja need päris vabariigi lapsed on oma eelkäijatest paremad - meist, kes me olime nõukogude ajal. Soovin, et meil kõigil jätkuks tähelepanu kodus, külatänaval, tööl või koolis, kustahes. Äkki hakkab siis ka riigil ning riigis tekkima hool ja mure kõigi oma inimeste eest. Et võimalikult palju inimesi oleks õnnelikud. See ju ongi riigi mõte. Alustame pisiasjadest, märkamisest.
 

 


2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Just selle põhimõttega kasvatan oma lapsi. "Julma maailma" ideoloogia ja kuritegudele kaasa õhkamine sobi hästi iseseisvale mõistusega inimesele. Ma soovin ja loodan, et jätan endast maha parema maailma kui see, kuhu ma syndisin. Head iseseisvust!

Viktoria S ütles ...

Head soovid! Vaatasin alguses, et kas tõesti on Norra inimesed vaese külmetava poisikese suhtes nii ükskõiksed, aga kuskil poole peal sain aru, et maailma pole õnneks hukas. Kuigi vahepeal hakkan küll selles kahtlema. Eriti veel kui heaoluühiskonnas Austraalias rasedana ühistranspordis seisad, kõik vaatavad tuimalt telefoni ja keegi istet ei paku, ainus inimene kes oma istumiskoha loovutab on umbes 95-aastane meesterahvas, kellele on seda istumiskohta kangesti rohkem vaja, kui mulle. Eks ükskõiksust tuleb igal pool ette, oma väikest kutti üritan kindlasti selles vaimus üles kasvatada, et ümbritseva keskkonna ja inimeste osas tasub tähelepanelik ning abivalmis olla.