neljapäev, 19. jaanuar 2012

SOPA

Mõned blogid kajastavad seda ookeanitagust seaduse eelnõud. Kahtlustan, et enamik pole sellest aga midagi kuulnud. Ning kui isegi on, siis vaevalt et nad sellest ridagi lugenud. Mingi USA värk, mis meil sellest asja on... Teadjatele pole vaja ja mittehuvitatutele on mõttetu seletada, et puutub ikka küll ja väga.

Minu jaoks pole küsimus ainult autorikaitses. Infoühiskonna teke, faktide ja mõtete vaba ning piirideta liikumine on on toonud inimkonna ajajärku, kus senine maailma elukorraldus vajab uut mõtestamist. Õhus on tunda seni veel teadmata ja sõnastamata uuenduslikke hoovusi. Võimu teostavad tavalised lihtsurelikud ja ka nemad tunnetavad, et asjad hakkavad käest libisema. Lamar Smith' eelnõu kaitseb pealtäha ju õiglaselt "autorite" huve. Kuid tegelikult omab selle seaduse toimemehhanism kindlasti tagajärgi, et mitte öelda teadlikku eesmärki info piiramiseks ja kontrollimiseks. Info monopoliseerimine garanteerib võimu.


Vaatame kasvõi meie endi tippnomenklatuuri, kes paarikümne aastaga on omandanud hoiaku, et nemad on targad, informeeritud ja eksimatud, rahvas aga on ... Viimase kümne aastaga on meil süvenenud tendentsid, kus näiliselt liberaalselt valitsev riik tahab üha rohkem kontrollida, keelata, käskida. Vaikselt, ilma suurema kärata on Eestis parandatud seadusi sedasi, et laiendada legaalselt võimalusi meie oma rahva jälitamiseks. Säilitamisele kuuluvad meie telefonide kõik logifailid, kõnede pealtkuulamiseks pole vaja enam saada eelnevalt kohtuniku nõusolekut ja võimalike protestiaktsioonide ohjeldamiseks võib rahva vastu suunata kaitseväe. Miks mitte lisada siia nimekirja võimaluse inimeste internetikasutuse kontrollimiseks ja piiramiseks? Ma arvan, et meie "demokraatia" kummitemplid vormistavad selle käsu saabudes koheselt. Ning päris mugav on seda teha "autorikaitse" garneeringus.

Mind isiklikult ei häiri kui mind jälitatakse ja kontrollitakse. Kusagil pool aastat tagasi nägin näiteks Rahvastikuregistrist, et anonüümne Politseiamet on teinud korduvalt minu kohta päringuid. Las pärivad, mul polegi mida varjata. Suurema osa elust olen ma elanud sarnastes tingimustes, kus info oli valikuline ja sõnavabaduski "konstitutsiooniline õigus". Ning Suur Vend oli kõikjal jälgimas. Kõik toimuv tuletab mulle lihtsalt meelde seda kui pärast kuuekümnendate hetkelist kergendust tundsid, et hapnikku antakse taas ainult jaopärast. Minnes aga pisut veelgi ajas tagasi tuleb meenutada Pätsu riigipööret ja vaikivat ajastut - võim on ennegi inimesi lolliks teinud.

7 kommentaari:

Linda ütles ...

Viitasin Su tekstile oma blogi samateemalise postituse kommentaaris.

Anonüümne ütles ...

Vahel on jälitamine ka kasulik. Vaatasin just praegu arvutist oma tütre elamist Louisianas ja nägin, et maantee ääres midagi suitseb. Helistasin kohe, et et milles asi. Väimees põletas vana kändu ja ei olnud õnneks tulekahju.Tütar tänas tähelepanu eest.
E-.L.

Polkovnik (Kadri) ütles ...

Olen igati päri, et oleme jõudmas teadmsusühiskonda, mille käimapanevaks jõuks on info vaba kättesaadavus. Keegi ei tea täpselt miline see on ja kelle käes on võim. Igasugune teadmatus tekitab hirmu, millest omakorda tuleb soov asju endale arusadaavas võtmes ohjata/kontrollida. Huvitav, mis juhtub siis kui info levitamine läheb veel vabamaks ja mugavamaks ning kaoks ära igasugune autorikaitse ja seega ka võimalus selle pealt teenida. Kes siis on 'staarid punasel vaibal'? Kas on siis üksikuid väljavalitud staare või on kõik inimesed võrdselt staarid? Ma ei usu, et see tähendaks kunsti lõppu. Inimene kes tahab näidelda-laulda-joonistada teeb seda niikuinii. Kui sellest kujuneb tema töö, küll siis leidub ka 'uude süsteemi' sobiv tasustamisviis.

kaaren ütles ...

Kui sa kontrollid infi ja selle liikumist, siis on sul v6imuesindajana palju kergem v2ltida 6igusem6istmise k2tte sattumist, seega karistamatult palju rohkem v6imu isiklikuks hyveks tarvitada, sh kaaskodanikelt vara ja elu v6tta. OLEN ISIKLIKULT SELLISE asja sees olnud.
Ja see k2ib samasse v2ravasse kui praegune (maa)rahvast vaikselt kesk ja k6rgharidusest eemale puksivad haridussysteemi uuendused - harimata rahvas ei n2e ka kuritarvitusi ning koogutab v6imu poole ysna odavalt a la edgari synnip2evatoetus talina pension2ridele.

Anonüümne ütles ...

@ kaaren: olen üsna kindel, et enamik Tallinna pensionäridest võtab sünnipäevatoetuse küll vastu (ja rõõmustab selle üle), kuid see neid keskerakonna poolt valima ei pane. Oma lähikonna kogemused on küll sellised.

Hundi ulg ütles ...

Tänan, Linda.

Kaasaegsed vidinad, E.-L., avavad meile uusi võimalusi ja on paljuski kasulikud. Tänu internetile olen ka mina kursis sellega, kuidas mu lapsed elavad. Samas on vähemalt minul isiklikult raske harjuda, et inimese elu on kui peopesal.

Samas mina, Polkovnik, leian, et autorid peavad saama oma töö eest tasu. Kuid midagi on siin samas valesti. See vist ongi see, et midagi on vaja muuta kogu mõtlemises ja rohkem kui sajand tagasi loodud autoriõiguse printsiipides.

Kaaren, üldistusena olen hariduse osas jõudnud samadele järeldustele. Ma olen alati tahtnud kõigilt meie hariduse reformijatelt küsida, kas nende lapsed ikka kõik on läinud pärast algkooli kutsekasse elukutset omandama :)

Anonüümne, mul on selles asjas samasuguseid näiteid.

Sekeldaja ütles ...

Aitäh, tänu just blogijatele on ikkagi meie meedias midagi mõistlikku lugeda, kuigi tibibloginduse sisse kõvasti ära uppunult.
SOPA ja ACTA kohta üldmeedias kah ikka midagi oli. Ka mina arvan, et hapnikku keeratakse kõvasti koomale.
Mul on selleks isegi näide tuua - möödunud aasta keskkonnakatastroofid ja nende käsitlused.
Esimesel kohal selles reas on muidugi Jaapani tuumajaam ja kõige silmatorkavama absoluutne vaikus või sellele lähedane nürimeelne
seisund. Peavoolust kõrval olevas meedias midagi siiski ilmub, aga näiteks niipea, kui Kurosawa filmile laiemat tähelepanu juhiti
(kus ta hoiatas Jaapanit ammu ammu tuumajama eest), oli see jutjuubi link puru. mingi sry about that ja kogu lugu.
Puudub aga Samizdati sarnane liikumine - inimestel puudub igasugune initsiatiiv ise lahata asju. Kohad on olemas, muudkui avalda,
ainult mida ei ole - ei ole neid arvamusavaldusi, kasvõi selle maainimeste hariduse lõhkumise teemal, pea üldse ei ole. Tibiblogindus suuremalt jaolt. Passiivsus, uskumatu passiivsus, millega see kraanide kinnikeeramine lastakse toimuda ja seetõttu väga kiire üleminek vaikivasse rezhiimi.
Vastuarengud muidugi ka käivad, aga meist kaugel eemal. Saanuks me kasvõi mõne päästekomando eest seistud, mõne kooli kinnipaneku vaidlustatud... Ainuke reaalselt toimiv tagasisidemehhanism on emigratsioon, mida valitsev statistika mätsib erinevalt Lätist ja Leedust, ka
selle ulatuse peame selgeks aimama Läti näitel. Pöördele ultraliberalismist mingisse mõistlikumasse rezhiimi aga on veel vara mõelda ja sellekski on nukud juba ettevalmistamisel. Eesti koos Lätiga tänu oma rahva opakale passiivsusele saavad olema kaks Ida Euroopa kõige kiiremini rahvastikust tühjenenud maad.