Mõni aeg tagasi toodi Kesklaidu saarelt Tallinna tükk sinise- ja hallikirjut kivi, mida peeti nn. marmoriks. Arvati, et siin samase kiviga tegemist, mis tuntakse Vasalemma ja Saaremaa marmori nime all. Lihvimisel selgus, et Kesklaidust toodud kivi kallis litograafia (kivitrüki) kivi on, mida meile sisse veetakse trükitööstuse jaoks Saksamaalt ja Tshehho-Slovakkiast.
Katsete tegemisel riigi trükikojas graveeriti Kesklaidu kivile mitmesugused joonistused, mis trükis täiesti rahuloldavalt välja tulid.
Eile sõitis asjatundjate komisjon: prof. Poleshtshuki ja riigitrükikoja direktor Th. Kääriku juhatusel Tallinnast jahiga Kesklaidu saarele, et sealt leiduva kivi kihtide paksust ja väljavõtmise võimalusi uurida.
Arvatakse, et siin riigile suur tuluallikas avaneb, sest põhja riigid, Soome, Taani ja Rootsi) tarvitavad suurel määral väljamaa litograafia kivi, mida tulevikus Eesti neile võiks anda.
Esmaspäev, 4. augustil 1924
Postitused
4 kommentaari:
Haa, siin pidi eesti riik tookord pettuma. Seda kivi oli väga vähe, mida tarvitada kõlbas. Peaks vanad konspektid ülesse otsima, selle kohta rääkis mulle inimene, kes ise sellel ajal, kui selle litokiviga jagati oli tegus ja seda uuris. Seega on see mul konspektis kirjas. Nüüd on minul vana pea ja enam ei mäleta :(
Esimese vabariigi ajal oldi vist üldse lootusrikkad igasuguste maavarade suhtes. Otsiti ju ka naftat. Nõukogude ajal saadi siis vist ka lõpuks selgusele, mida siin on ja mida pole. Ma pelgan väga, et ühel päeval mängitakse fosforiidi maardlad elegantselt kellegi taskusse ja poole Eestimaad kaevatakse ülesse.
...ja me ei saa sellest enne teada, kui asi on ära toimetatud. Isegi allkirju ei jõua koguda!!:)
Mis nendesse maardlatesse puutub, siis tõesti tuleb tõde tunnistada - eesti on rikas igasugusest asjast.
Mis saab kunagi, kui seda piskut hakatakse kaevama, me ei tea.
Postita kommentaar