Neil päevil kaitses mag. zool. Juhan Aul doktori väitekirja dr. phil. nat. kraadi saamiseks käsitades eestlaste antropoloogilisi tunnuseid ja tõulist kuuluvust. Eestlaste antropoloogilisi uurimusi on tema toimetanud aastate kestel ja võis selle tõttu anda küllalt üksikasjaliku pildi vastavalt alalt. Ta väitis, et meil domineerib Põhja tõug ja Ida-Balti tõug. Vähemal määral on muidugi ka teisi rahvatõuge.
Dr. J. Auli doktori väitekirjas esitatud andmetest selgub, et meil on kõige segaverelisem rahvas Lõuna-Viljandimaal, Lõuna-Pärnumaal, Valgamaal ja osalt ka Tartumaal. Seega on mulgid kõige segatum rahvatõug. Väga rohkesti on segaverelisi ka Saaremaal.
Eestlaste keskmiseks pikkuseks on dr. J. Auli andmetel 172 cm. Pikemad meist on vaid rootslased ja norralased. Kõik teised rahvused on aga lühemad. Seejuures on märgata, et pikemaid inimesi elab meil enam linnas kui maal. Ka haritud isikute hulgas on pikakasvulisi enam kui lühikeste hulgas. Kõige selle tõttu dr. Aul arvab, et kultuurilise arenguga pikeneb ka kasv. Raskuse poolest on tema andmetel eestlased Euroopas järel vaid soomlastest. Kõigist teistest rahvastest oleme aga raskuse poolest ees.
Sakala, 23. märtsil 1938
Postitused
6 kommentaari:
Juhan Auliga olen kohtunud 1970-ndatel aastatel. Siis oli ta juba vana mees, Eesti üks tuntumaid teadusnimesid ja lausa maailma mastaapi antropoloog. Rääkis mulle oma uurimustest väga entusiastlikult. Päris pika loo sain, mis ilmus "Noorte Hääles". Peaksin üles otsima...
Kas tänapäeval ka selliseid antropoloogilisi uurimusi/ mõõtmisi tehakse?
Puhtatõulisust vist enam ei esinegi. Veel sajand tagasi oli see häda, et rahvas oli paikne, ja abielluti ja saadi lapsi (kaugelt) sugulastega.
On selline veendumus( ei tea, kas uuringud kinnitavad), et segaverelised on andekamad kui teised. Näiteid võib tuua meie muusikute- näitlejate jms seast.
Mind inimesena pani see mõtlema. Minu poolt meie pere on pisikene... ikka 150-165 vahel.
Poiss on mul juba 189 ja poisi isa oli 198 pikk...
Plika isa on 176, seega eestlane :P
Mina olen eestlane ja poiss pole..
Lahedad uurimused olid kunagi :)
Iltaka, ega see lugu vist kergesti sündinud. Inimrassid ja -tõud mäletamist mööda eriti ajastu konteksti ei läinud. Lumumba, Angela Davis jne. - tead küll. Eks siis pearõhk oli rohkem antropoloogia meetodil, inimkonna füüsiline areng, mitte aga mõõdistustest saadavatel järeldustel?
Minu arust neid mõõtmisi tehakse vist ka tänapäeval. Kusagilt on meelde jäänud, et tänapäeva eestlastest poisid pidid suht nirud olema.
See ilmus NH-s 19. okt 1972 "Õhtupoolik Juhan Auliga" ja ilmselt sellepärast, et ta sai 15. okt 75-aastaseks. Tegin tollal teaduselehekülge "Orbis Scientiarum" ja ei mäleta, palju sellest loost välja võeti. Tema jõudmine antropoloogiani, 1927/28 aasta uuringud Sõrve poolsaarel, soov läbi uurida kogu Saaremaa, järeldused, et segasaarlaste kehaline areng oli parem kui puhtsaarlastel ja et nad ka vaimselt arengult olid mitmekesisemad. Siis uurimistest sõjaväes, kus ta üle terve Eesti mõõtis 15 000 sõdurit. Väljakaevatud luude uurimine, eriti Ardu ja Sope luustike osas. teaduslikud kohtumised Weidenreichi jt-ga. jne. Näiteks Andrus Saarestega kavandas ta enne sõda huvitavat koostööd: Saareste tundis inimese kuuluvuse ära keele järgi, Aul näo järgi. Jne.
1972. a pidas ta oluliseks antroploloogia praktilist kasutamist - eri kutsealadel töötajate ja kooliõpilaste omapärade tundmaõppimist ja seaduspärasuste selgitamist.
Vabandust, et nii pikk kommentaar sai. Seda ka veel, et Aul oli muuhulgas andekas viiulimängija.
Hea iltaka,
Sellised pikad kommentaarid on väga teretulnud!
Postita kommentaar