Mõnikord hakkab äratuntavalt kõhe. Siin külas, kunagises emamajas suvepuhkust veetev proua kirjeldas mulle enne ärasõitu meeleolusid Sankt Peterburgis, seda kuidas seal on elada eestlasena. Olukorras, kus naaberriigis otsitakse rahvavaenlasi, kahjureid ja Lääne sabarakke. Sama kinnitust sain siis kui helistas lähedane, kes Venemaa pärapõrgus elanud pea pool sajandit. Mingil hetkel kiirustas ta kõnet lõpetama, sest ümbritsevad olevat jäänud seisatama - vanamees räägib mingis võõras keeles, mine tea, kes ta selline on, kahtlane kuidagi ... Selline stalinlik kahmus tugevneb, jälgides venekeelset sotsiaalmeediat.
Moskva kunstnik Andrei Budaev (1963) on juba kakskümmend aastat viljelenud nii maalis kui arvutigraafikas propagandistlikult oma nägemust poliitikast. Üks tema viimaseid töid on vormistatud 2016. aasta kalendrina. Seeria on pühendatud nn. Novorossijale. Sellele teemale, mida meie Eesti ajakirjanikud enam niiväga tähelepanu keskmes ei hoia. Küll on aga see jätkuvalt aktuaalne venekeelses sotsiaalmeedias. Andrei pildiseeria on osutunud ülipopulaarseks. Kuvand, eestlane = fašist on minu hinnangul "lihtsate" vene inimeste mõtteviisis tugevam kui kunagi varem ja süvenev. Teisiti on raske seletada selle kalendri populaarsust.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar