teisipäev, 17. veebruar 2015

Kristallkümmel

Pärast majale uute akende panemist jäid aknaavade siseviimistlus talviseks tegemiseks. Sisuliselt tähendas see tubade täisremonti - lagi, seinad põrand. Neid tube on mul kolm. Sissekolides sättisin ja kõõbitsesin neid päris põhjalikult -krohvisin, lihvisin, värvisin, õlitasin, tapetseerisin, kuid sellest on juba kümme aastat. Igasugune remont toob endaga kaasa mööbli nihutamise. Seepärast rändasid kõik raamatud pappkastidesse ning esikusse ja pööningule hoiule. Nüüd neid uuesti lahtipakkides näen oma "raamatukogu" nagu kõrvalise pilguga. Muidugi on hulgaliselt Nõukogude Eestis välja antud kirjandust. Paljud mäletavad neid öiseid-varahommikusi järjekordi raamatupoodide uste taga. Väga vähe on mul taasiseseisvunud Eestis ilmunud raamatuid. Ise pean oma raamaturiiulite-kappide paremaks osaks trükiseid, mis on ilmunud enne minu sündi.

Mäletan, et kusagil olen siin blogis kirjutanud, et vahel harva teen endale korraliku lõuna- või õhtusöögi. Seda selles mõttes, et katan laua suurde tuppa, ümmargusele tammest söögilauale, igati etiketile vastavalt söögiriistadega, korraliku laudlinaga, volditud salvrätiga ja sedaviisi. Üksinda siin pagenduses elades on see vajalik iseenda eneseväärikuseks ja pisut ka lapsepõlve nostalgiliseks meenutuseks. Valmistatavad road on nendel puhkudel pärit vanadest, tihti üleeelmise sajandi kokaraamtutest, mis mul raamaturiiulis. Need vanad retseptid on põnevad, sest nõuavad kulinaarset loomingulisust roa kaasajastamiseks - mitmed tollased koostisained on tänapäeval kättesaamatult olematud. Nüüd leidsin oma raamatute hulgast pisikese trükise ja mõtisklen hoopis kristallkümmeli ehk köömnelikööri valmistamisest, retsepti kohaldamisest kaasaega. See peenike naps oli esimese vabariigi ajal väga populaarne. Kuid selle valmistamise ajalugu ulatub sajandite taha.

Gustav Daniel (28.04.1855-18.02.1893) oli Kanepi kandi mees. Selline meie ärkamisaja tüüpiline tegelane, kohaliku elu edendaja. Vallakirjutajana oli tal kindlustatud leib laual ja see andis jõudu tegeleda igasuguse kohaliku seltsitegevusega. Oma lühikese elu jooksul jõudis teha palju, sealhulgas kirjutada kolm ja avaldada kaks teaberaamatut. Trükised viljapuudest ja mesilaste kasvatamisest ilmusid ta eluajal. Kolmas, see, mis mul riiulis, ilmus aga postuumselt: Mesi toiduks ja arstirohuks, kirjutanud G.Daniel, Jurjevis, K.Sööt'i trükk, 1896. Raamatukene on küll õhuke, ainult 32 lehekülge, kuid ometi märkimisväärne. See on esimene eestikeelne originaalteos mee kasutamisvõimalustest.

Seda marjade leotamist viina sees ja suhkruga timmimist on näinud arvatavasti kõik, kel vanust 30+. Nägin seda ka oma lapsepõlvekodus ja hiljemgi veel. Gustav toob oma brošüüris suhkru asemel hea napsi valmistamiseks mängu aga mee ja seda ma oma lapsepõlvest ei mäleta:

Likeer. Kõige peenemad ja kallimad likeeri-napsid walmistatakse meest ja isegi kalli shampanja wiina walmistamiseks tarvitatakse mett, mis viinale ilusa wärwi ja iseäralise hea maitse annab. Meest wõib kõiksuguseid likeeri-napsisi walmistada, olgu mis tahes nimelisi ehk wärwilisi; iseäranis kangeid ja pehmeid nagu keegi soovib. Siin olgu juhatuseks, kudas kümmel-likeeri valmistada; - Kahe toobi kümmeli jaoks võta:
1 toop puhastatud piiritust,
3 1/2 solotnikku kümmel-juuretsid, mis rohu poodidest saada,
2 naela mett ja
3/4 toopi head pehmet wett.
Esite pane juurets piirituse hulka ja lase 12 tundi seista, et hästi segi läheb, siis pane mee hulka üks klaasi täis wett, lase aeglase tule peal üles keeda ja wõta waht pealt. Peale selle lase meel jahtuda ja kalla piirituse sisse ja siis pane tarvilik jagu wett. Paari päeva seismise järele wõib kohe tarwitada.

Selgituseks:
1 riia toop = 1,087 liitrit
1 solotnik = 4,265 grammi
1 nael = 409, 528 grammi

Muude asjadega saan hakkama, kuid küsimus suurele ringile - mis asi võib olla kümmel-juurets, mis 125 aastat tagasi rohupoodidest saada oli? Ma pole osanud selle pilguga tänapäeva apteegis ringi vaadata ega ole kursis, millised köömnetooted üldse olemas on. Retsepti kogus viitab nagu köömneõlile, kuid kas meil seda müüakse? Sellisena, et ikka väärt joogi saaks, aga mitte mingit kihvtist vedelikku. Kuigi jah, alkohol ongi oskamatu jooja kõhus üks meelemürk ...


15 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

...pandsin täna juuretsi ja teen homme kah leiba.
***
Sellise lausejupi leidsin internetist.Veel on juuretsi mingis murdes "juures".Aga see "juurets" justkui kõlbab selle kümmeli juures ka juuretiseks.
tallinnlanna

Anonüümne ütles ...

http://www.linnaleht.ee/pdf/tallinn/2011-12-16.pdf
Selle faili (Linnaleht) 11. leheküljel on sinisel põhjal reklaamkuulutus "Jõuluks eesti vanim liköör kristallkümmel", kus on nii tootja kui tarnija andmed, samuti natuke valmistamist. Võib-olla aitab see edasi nuputada.

Lendav ütles ...

Köömneõli?

Anonüümne ütles ...

Äkki see "juurets "on need kristallid, mis Kristallkümmelil nagu Kännu Kukel pudeli põhjas on? Need pannakse siis lahusesse ja nende ümber hakkavad uued kristallid kasvama. Ongi nagu leival - eelmisest leivateost võetakse juuretis, see saab alguseks uuele leivale. Ja täiesti võimalik, et neid apteegis müüdi, sest minu ema, kes töötas apteekrina alates 1935 aastast, rääkis imeasjadest, mida kõike apteegist sai! Maurus

krati ütles ...

Minul on olemas mitu selle likööri retsepti, mis pärinevad 1938 "Kodusest veini -ja likööri valmistamise raamatust" .
Praegu ei ole enam head valgust, et pildistada neid retsepte, mida on seal päris mitu tükki, nii kollase kui punase likööri oma.
Tegu on tõesti köömneõliga, mida retsepti järgi kulub paar -kolm grammi. Müügil peaks neid olema ökopoodides .
Nii et homme pildistan retseptid ja panen enda blogisse üles. Siia lisan sellekohase viite .

krati ütles ...

http://tervisloodusest.weebly.com/koumloumlmne-eeterlik-otildeli.html

krati ütles ...

Lubatud retseptid siin.

http://krati-kratitegemised.blogspot.com/2015/02/lubatud-kristallkoomli-reteseptid.html

Anonüümne ütles ...

krati,sul on seal lisaks paduilusat värvi kudumid !!!

Hundi ulg ütles ...

Krati, see on Sul üks igavesti väärt raamat. Nagu olen kirjutanud, valmistan hobi korras veini. Olen maininud sedagi, et minu puhul on see koomiline harrastus - ise alkoholi ei tarbi ja isegi villimisel ei pruugi. Maitsest ikka aimu on, seda klassikalise degusteerimise meetodil. Aga eks neid mekkijaid ikka jätkub, kes siis tagasisidet annavad toimemõjust :) Kangemate napside valmistamine oleks selline paras toimetamine talvisel perioodil.

Igatahes suur tänu Sulle!

krati ütles ...

Muide,hommikul enne kodunt väljumist pildistasin ka lehekülje õpetusega, kuidas likööri õilistada n ö - Aga paraku valgus värises ära, ja ma praakisin antud lehekülje välja.

Mina ise olen elupäevad olnud kehv alko sõber, aga nooruses sai küll paaril korral ise likööri tehtud .
Üks vanem proua, kelle juures mul tuli kunagi kohvilikööri degusteerida , õpetas veel sellist asja, et visata põlev tikk valmis likööri sisse, siis kaob toores piirituse maitse . Kaas tuli loomulikult kohe potile peale panna, et kogu see mant põlema ei läheks .
Aga tore, kui aidata sain - seal oli tegelikult päris huvitavaid retsepte.

krati ütles ...

Veel õpetusi eelpool toodud raamatust .
http://krati-kratitegemised.blogspot.com/2015/02/kristallkoomlist-veel-vahuveinist-ka.html

Anonüümne kommenteerija üllatas mind heas mõttes, aitäh !

Hundi ulg ütles ...

Mulle tundub, et ma ikkagi panen oma laia sortimendiga viina- ja liköörivabriku tööle :)

krati ütles ...

No, ma võin ta ju täies tükkis ka üles laadida. Filtreerimisest , villimisest, siirupi keetmistest jne ka juttu seal .

Täna ma enam pildistama ei hakka. Ega mind see kvaliteet lambivalgusel ei rahulda.

Homme siis teen korralikud pildid, või ühendan skänneri taha .

krati ütles ...

Kel huvi, läheb sirvib

http://krati-kratitegemised.blogspot.com/2015/02/likoorid-veinid.html

Raamatuke on vana, aahambast puretud, a tegelikult veel kaks aastat varajasema väljalaske aastaga, kui mina mäletasin. Koostatud avaldaja oma kulu ja kirjadega .
Veini osa vanas gooti kirjas. Loodan, et see ei saa komistuskiviks .

kaaren ütles ...

Pange siis siirupikeetmisest postitusi ka mittesiirupikeetjate rõõmuks. Lahe oleks, kui keegi veel mõne vana oskuse elus hoiab. Mina olen villa ja puidu mees rohkem, köök on töökoja eest.