esmaspäev, 23. veebruar 2015

Kirjandusolümpiaad

Aja kulgedes on muutunud minu ajaloohuvi piirid. Noorena huvitas mind kõik see, mis toimus ajavahemikul ärkamisajast teise maailmasõja lõpuni. Siis laiendasin seda Stalini surmani. Mingil hetkel märkasin, et ka järgnev Nikita aeg on minu enda mälus muutunud minevikuks. Ja nii see on läinud. Nüüd pidin midagi oma maja pööningult otsima. Tunnistan, et see on mul häbiväärselt segamini. Seal leidub igasugust kraami, alates ülemöödunud sajandi lõpust kuni tänapäevani. Ning just selle, minu mõistes kaasaegse kraami liigutamisel pidin tõstma nööriga kinni seotud ajalehepakke. Lasin silmadega üle mingist pealkirjast ja ... Katkusin paki lahti ning jäin sinna pööningule mitmeks tunniks. Minuni jõudis järsku tõdemus, et kõik, mis minu jaoks "see oli alles eile" on samuti muutunud minevikuks. Kaheksakümnendate aastate lastest on saanud täiskasvanud, noortest keskealised, keskealistest pensionärid või Toonela radu kõndijad. Aeg liigub ...
Fosforiidisõda kogub tuure. Selle aasta suvel moodustatakse MRP-AEG. Helle Karisel valmib film "Metsluiged". Haridusminister on kurikuulus Elsa Gretškina. Koolides on käimas üleminek 12-aastasele õppeajale. Terve aasta tähistatakse Oskar Lutsu 100. sünniaastapäeva. Sellele on pühendatud ka kooliõpilaste vabariiklik kirjandusolümpiaad. Lisaks armastatud rahvakirjanikule on olümpiaadi teemaks ka ikoonluuletajaks tõusnud Hando Runnel. Lapsed on eelnevalt kirjutanud uurimistööd ja paremad on kutsutud 1987. aasta märtsis Tartusse lõppvoorule. Kaugemalt tulijatele ööbimisega ja puha. Mõned saadetud tööd on ikka sedavõrd tugevad, et näiteks viieteistaastase Liisi uurimus avaldatakse samal aastal isegi ajakirjas "Vikerkaar". Kahepäevane lõppvoor selgitas välja parimad.

VIII-IX klass

1. Liisi Ojamaa, N.Gogoli nimelineTallinna 21. Keskkool, VIII klass
Täna: luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik, toimetaja
2. Eneken Laanes, Lähte Keskkool, VIII klass
Täna: kirjandusteadlane ja õppejõud, PhD
3.-4. Heli Tiirmaa, Värska Keskkool, IX klass
Täna: Heli Tiirmaa-Klaar, Euroopa välisteenistuse küberjulgeoleku nõunik (Belgia)
3.-4. Maia Evisalu, Tapa 1. Keskkool, VIII klass
Täna: Maia Boltovsky, kirjanduse tõlkija, kaitseväelane
5. Mauri Saarend, Tallinna 1. Keskkool, IX klass
Täna: Estraveli müügidirektor

X-XI klass

1. Piibi-Kai Kivik, Tallinna 7. Keskkool, XI klass
Täna: keeleteadlane, PhD, õppejõud Indiana University Bloomington (USA)
2. Leelo Keevallik, Tallinna 7. Keskkool, XI klass
Täna: keeleteadlane, PhD, Linköpingi Ülikooli professor (Rootsi)
3. Aune Rehema, Miina Härma nimeline Tartu 2. Keskkool, XI klass
Täna: perearst ja õppejõud, dr.med
4. Sirli Laius, Tallinna 24. Keskkool, XI klass
Täna: Sirli Arumäe, läti keele filoloog, muusikaõpetaja
5. Kadri-Rutt Allik, Tallinna 7. Keskkool, XI klass
Täna: Kadri-Rutt Hahn, ajaloolane, Dr.des., Göttingeni hambaravi Praxis Hahn administratiivjuht (Saksamaa)

Oleks imelik nimetada tollast kirjandusolümpiaadi ja selle võitjaid ajalooks. Tegemist on praegu parimas eas toimekate inimestega. Kuid ometi on kõigi asjaosaliste jaoks see sündmus tänaseks siiski juba vaid mälupilt minevikust. Ma jätkuvalt imestan aja kulgemise üle, millal tänasest saab eile, eilsest minevik, minevikust ajalugu. Jäin mõtlema, kas see, et kõigist neist koolilastest on saanud tublid inimesed on tingitud Oskar Lutsust ja Runneli luulest?

14 kommentaari:

kaaren ütles ...

Neil lastel olid kodud, vanemad, võimalused. Neil lastel, kes käisid Misso, Varstu, Antsla jpt keskkoolides, läks tihti sitemini. Minu kunagisest põhikooliklassist on kõik poisid läinud välismaale ja tydrukud virelevad maal juhutöid tehes, yhel sygava puudega laps hooldada. Keskkooliklassist ei tea ega taha suurt midagi teada, aga kuulsin, et kohapeal elab 26st klassikaaslasest 2 poissi ja yhel põles paari aasta eest ettevõte maha. Maaelu perspektiive näitab see imehästi.
Vabandan pidevalt mustades toonides kirjutamast, aga viimasel ajal pole põhjust roosasid prille kapist võtta olnud. Muretsen selle pärast, et kas omaenda lapsi jaksan koolitada ja kas neil on yldse midagi peale hakata järjest kokku tõmbuvas lõuna-eestis. Minu võrukeelset Võrumaad ju ka pole enam.

Anonüümne ütles ...

Naljakas, inimesed asju, jah, ikka erinevalt näevad. Mina just mõtlesin seda võitjate nimekirja lugedes: Lähte, Värska, Tapa - ei ole nii, et ainult eliitkoolist tulevad inimesed :).
kasja

Hundi ulg ütles ...

Pooltühi - pooltäis olukord. Ei taha näida küll sovjetina, kuid mulle tundub, et tollal, ligi kolmkümmend aastat tagasi oli võrdseid võimalusi siiski enam. Täna ma selles võrdsuses enam veendunud ei ole - sotsiaalne kihistumine on liiga suur ja sellest ka erinevad kodud, vanemate suhtumine ja nende võimalused.

Läksin uuesti pööningule ja otsisin selle sama ajaleheuudise üles. Nagu kirjutasin, toimus see kahes voorus. Esmalt kirjalikud tööd ja hiljem Tartusse, kus lapsed lahendasid mitmesuguseid ülesandeid, mis koostatud mainitud autorite loomingust. Parimate kirjalike tööde geograafia oli veelgi laiem. Ära on märgitud kirjalikud tööd, õpilased: Pärnu 1. Keskkool, Elva Keskkool, Põlva Kaugõppekeskkool, Kanepi Keskkool, Palamuse Keskkool.

Kaaren, jälgin ning elan kaasa Sinu rabelemistele. Tubli oled!

Aki ütles ...

Mulle torkas silma. et antud 10-st tublist inimesest 4 töötavad välismaal.

Hundi ulg ütles ...

Selles pisikeses nimekirjas tasub tähele panna ka seda, et 9 tüdrukut ja 1 poiss. Kas siis või äkki juba varem, hakkas peale mind muretsema panev ühiskonnas valitsev sooline hariduslõhe.

Ning perenimede muutumine annab alust hüpoteesiks, millisest põlvkonnast alates asendus abielu institutsioon üha rohkem registreerimata kooseluga.

P.S. kindlasti sotsiaalteadlased muigavad nende järelduste peale ...

helle ütles ...

Lugesin siin neid kommmentaare ja imestan omaette järelduste üle. Olümpiaadile saadeti ikka ainult väga tubli, töökas ja andekas õpilane, kel oli ka samasugune õpetaja. Siin polnud küll vahet, kas Värskast või Tartust. Olümpiaadi eelvoor oli laiapõhjaline, vabariiklikku vooru kutsuti ikka tulemuste põhjal, mitte ei vaadatud, kust laps pärit oli.
Olümpiaadid toimusid igas ainevaldkonnas. Kirjanduses oli vähe poisse sellepärast, et poisid tavaliselt särasid reaalainetes.
Olümpiaadideks ettevalmistus on alati kätkenud endas väga suurt lisatöö mahtu, materjal on valdavalt väljaspoolt õppeprogrammi. Õpetaja tööd andekamatega eraldi ei tasustatud, kõik oli entusiasmipõhine. Olümpiaadidel silma paistnud õpilased olid väga andekad ja töökad, seega pole midagi imestada, et nad on oma elus kaugele ja kõrgele jõudnud.

helle ütles ...

Vabandust, et kirjutasin seda, mis on niigi selge. Ma niisama ...harjutasin sulge:)

kaaren ütles ...

Õpetaja oma ajast olympiaadilkäijatega tegelemine eeldas, et õpetajal polnud muid kohustusi, et elati linnatyypi majas, st korteris. Ääremaade õpetajad algelisemal järjel asumites jälle pidasid lehmi ja juurikapõldu nagu nende lypsjatest eakaaslasedki, eks sellepärast mitmestki koolist pole saavutuste mõttes kuskil ridagi. Oma lapsepõlves imetlesin mitut õpsi, kes koolis ilusa selge häälega fyysikat, inglist v ajalugu andsid, ja siis läksid koju kaalikaid kõplama ja sigu söötma. Nende vanakooli vintskust imetlen ikka ja igavesti.

Hundi ulg ütles ...

Sinu selgitav-kirjeldav kommentaar on igati asjakohane, Helle.

P.S. Sinu väide, et poisid särasid reaalainetes, pole tänapäeval muidugi enam poliitkorrektne :)

Anonüümne ütles ...

Lähte kooli õpetajatel oli küll kõigil kas väike aiamaalapike (neil, kes nn õpetajate majades elasid) või suurem majapidamine põldudega (kes koolist kaugemal oma majapidamises elasid). Ilma aiamaata õpetajaid väikeasulates vist polnudki..?

helle ütles ...

Aiamaad ja vahel ka suuremad ettevõtmised maal polnud ainult õpetajatel, vaid ka teistel maainimestel. See oli ka nagu elustiil, lisaks oli ju õpetajatel suvel ühtlasi puhkus.
Olen ka ise maaõpetajana endale ja perele juurvilja ja kartulit kasvatanud. Asi, millega tänapäeval vähesed entusiastid tegelevad.

Aidi ütles ...

Kui mina oma põhikooliklassi peale mõtlen (maakool), siis tegelikult ülikooli läinute protsenti ma öelda ei oska, sest keskas mind enam seal ei olnud, aga meie tollasest klassist olen jäänud siiamaani sõbrustama praegu üle-Eestiliselt tuntud ajakirjanikuga ja ühe klassiõega, kes on õppinud väga kõrgel tasemel etnograafilist käsitööd ja on selle ala õpetaja ning koolitaja praegu. Veel üks mu lähedane sõber-ajakirjanik, ka üle Eesti tuntud nimi, on jälle just nimelt ühest Lõuna-Eesti maakoolist. Ka minu vend ja täditütar, samast maakoolist, kus minagi käisin, lõpetanud ülikooli ja omal alal tublid. Ja mida rohkem ma oma nooruspõlve- ja muid sõpru läbi mõtlen, siis julgelt ja väga valdav enamus neist on lõpetanud väikelinna- või maakooli. Nii et ei ole see asi nii traagiline, ei ole.
Aa, mina käisin ka olümpiaadidel, aga ma ei mäleta, kas ma kunagi võitsin ka. Teisi kohti mäletan küll.

Hundi ulg ütles ...

Mina mäletan seda, kuidas Sa debüteerisid Liisiga vist isegi ühtede kaante vahel.

Helle. Sinu blogis on vaikus. Äkki annad uue alguse pedagoogiliste meenutustega? See oleks huvitav.

Rents ütles ...

Ajalooliselt on Hellel ju matemaatika osas õigus, ilmselt siis selle pärast, et tüdrukud "teadsid oma kohta" ja isegi ei mõelnud reaalalade peale. Tänapäeval saavad Eestis poisid ja tüdrukud matemaatikas juba võrdseid tulemusi.