Minu vanuseklassi inimestega, eriti meestega on sedasi, et kultuurihuvi kipub hääbuma. Näitustel, kontserditel, teatris annavad tooni ikka noored. Sekka siis publiku hulka ka need kultuuriväärtuslikud vanaprouad ja keskealised igavesed tüdrukud. Mis nende meestega lahti on, seda ma ei tea. Mehed saavad küll kiiremini otsa, kuid vaevalt see põhjendab ammendavalt publiku soolist koosseisu selles vanemas segmendis. Mina ise olin ju kunagi ka aktiivne kultuuritarbija, kuid nüüd... Ei ole viitsinud iseennast analüüsida, kuid arvatavasti kultuurisündmuste külastamine on minu puhul jäänud üha vähemaks tänu liialt kõrgetele ootustele. Seda lisaks muudele kompleksidele. Ma tahaksin, et näitus, raamat, film, kontsert, saade jne. kuidagi raputaks mind. Mitte seda, et pärast mitut tundi molutamist saaks viisakalt konstanteerida, et oli kah midagi...
Enam vähem sellel ajal kui Heidy Purga sõpruskond valis Eesti laulu, sattusin internetis ühele teadlikult otsitud eesti-prantsuse laulule. Meelevaldselt tõmbasin paralleeli ja tekkis tahtmatu võrdlus. Ma ei taha mingil juhul halvustada Eesti laulu konkursil osalejaid. Sealhulgas ka seda armsat tüdrukut, kes võitis pileti Eurovisioonile selle hoogsa hamburgeri-lauluga. Kui nüüd aga järgnevalt kuulata seda Prantsusmaal elavat noort eesti naist, siis vast polegi vaja rohkem sõnu, et mõista, mida ma mõtlen ootuste all, mis asi on elamus kunstist.
Tegelikult olen ma seda lauljat jälginud juba pikemat aega. Kui jälgimiseks võib nimetada kildude otsimist internetist. Tema esmakatsetused ja eksperimendid, teatraalsed hääleharjutused võisid ju olla ka huvitavad. Kuid minu jaoks ei midagi enamat. Pealegi ma ei tea, kus kohast see laulja on võtnud selle kleidiga plakatlogo, mis saabki ainult meeldida feministidele või kultuurilembelistele tädidele. Või selle tobeda esinejanime Rouge Madame, mis kindlasti prantsuskeelses kultuuriruumis ei ole sedavõrd häiriv nagu ta kindlasti ei ole võõrastav ka meie kodukootud frankofiilidest machodele. Mina oma piiratud maitsega ja kultuuritusega ei läheks siin Eestis kunagi sellise plakati ja esinejanimega artisti kontserdile.
Nüüd aga avastasin, et Rouge Madame annab Eestis päris mitu kontserdi. Ning vaatamata ülalöeldud irooniale plakati ja artistinime suhtes soovitan soojalt. Tundub, et see laulja on küpseks saanud ja leidnud oma väljendusvahendid. Tegemist on väga omapärase hääletämbriga, ülimalt musikaalse inimesega. Laulja, kes on muusik, kes musitseerib, kes loob. Lauljaid võib ju meil olla, kuid musitseerivaid lauljaid on vähe. Lõplikult sain ma lummatud sellest lauljast siis kui kuulasin temaga tehtud saadet Klassikaraadiost. Saates kõlanud neljakümnendate aastate süldimuusika aranžeeringud - aga mis see Valgre muusika tollases ajakontekstis siis on, Rouge Madame esituses on minu arvates viimase aastakümne parimad.
PÄRNU 14.03 kell 18:00 Raekoda (Festival Muusikamoos, töötuba „Isikupära ja improvisatsioon muusikas“, tasuta, eelregistreerimine 11.märtsini 15.03 kell 19:00 Teater Endla kohvik (Festival Muusikamoos, kontsert)
TALLINN 16.03 kell 20:00 Von Krahli baar + Lucia Recio & Didier Petit /FRA (Jazzkaare Talvehooaeg)
VÕRU 17.03 kell 19:00 Kultuurimaja Kannel
ELVA 18.03 kell 19:00 Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind
VILJANDI 19.03 kell 19:00 Nukuteater
TARTU 23.03 kell 22:00+ Genialistide Klubi
TALLINN 26.03 kell 20:00 Rotermanni keskus (Tallinn Music Week, show case; viidatud ürituse algusaeg)
NARVA 30.03 kell 18:00 Linnuse Põhjasaal (Narva muuseum)
PAIDE 31.03 kell 19:00 Kultuurikeskus
HAAPSALU 01.04 kell 19:00 Kultuurikeskus
HIIUMAA 02.04 kell 19:00 Käina Huvi- ja Kultuurikeskus
SAAREMAA 05.04 kell 13:00 Aste klubi (Kaarma vald)
Mida aeg edasi, seda vähem on mul tahtmist sattuda inimeste hulka. See on üksiolemise võlude tumedam pool. Pealegi on need kontserdipaigad minust kaugel ja muud väljamõeldud vabandused. Samas loodan, et Rouge Madame publiku hulka satub seekord ka minusuguseid mehi, kellel parem enne juba möödas. Korra aastas võiks seda ju lubada.
KlaRa on parem kui sa arvad. Ma kuulan tihti arhiivisaateid & jutusaated kirjanikega, ööylikool jne on muidugi ylikõvad. Õppinud kunstiisikuna arvan, et laulja on suutnud reklaamix panna äärmiselt tugeva visuaali, st must figuur & punane detail - kiire pilguga haarata, lihtne & mõjuv. Korrektne teos, vrdl yledisainitud soditud fotodest filmilikud plakatid... hea, põikpäine kujundus. sest väljendid "rouge; madame" kipuvad meie inimesele meenutama midagi pitsivahusemat & olmelisemat. Hea.
Ja suur tänu anonyymsele ulgujale: täna Elvas sai mitme peaga arutatud, et kes te olete, aga igatahes saime me tänu sellele blogile ônnelikke kuulajaid!
Hea Jean-Christope, pigem on tänud ikka minupoolsed - Rouge Madame kooslus on sedavõrd hea. Ning kui saalis tekib publiku ja lava vahel õhustikku see midagi, siis on super. Loodetavasti tekib neid imelisi hetki ka Eesti kontserditel. Ja vähemalt ühe tänuliku kuulaja olete tõepoolest leidnud ka selle blogi abil - Lendava jättis kommentaari ühte hilisemasse postitusse (Marianne Mikko...).
Minu isik pole oluline. Anonüümsus netis on üks suhteline asi. Ning kui peakski selguma, kes ma olen, eelistaksin netis jääda tundmatuks isiklikel põhjustel.
so ma panen laulu sisse
-
[image: P5070041]
aigu om
Tead, kuidas ma oma teadustööd kirjutan? Noh, esiteks, ma ei kirjuta seda.
Enamuse ajast, mis ma eksisteerin, enamuse ajast, mi...
Tasakaal kuidagi
-
Eile oli täiesti jabur päev.
Võttis poolteist migreenitabletti ja ausõna: ma olen väga üllatunud, et nii
vähe.
Olgu,2 grammi parakat läks ka. Aga ikkagi...
Hääletamistest
-
Ei ole reaktsioonipostitus üldse, mäletasin, et tahtsin millestki kirjutada
ja avastasin siis, et VVN on just täpselt sel teemal kirjutanud. Ja ma ei
kir...
Minu uus koduabiline
-
Teada oli, et see (robotniiduk) saabub esmaspäeval. Hakkasin
ettevalmistusi tegema juba terve nädala enne seda. Tundus, et olen
graafikus, aga viimsepäe...
Kolmekordne omlett
-
Pärast kolmepäevast üldse mitte vabatahtlikku paastu tekib hetk, kus
mõistusega inimene saab aru, et nüüd peab sööma.
Valik langes omleti kasuks. Omleti...
Mai koos suve saabumisega
-
01.05. +5, päeval päike ja +18.
Täna öösel oli volber. Naabrinaine tegi suure uhke tule üles ja üle
õhtuhämara kevadetaeva vuhvatas lustakaid luudasid....
Laste kohta ei tohi midagi öelda
-
Ma varem ei olnud ebausklik, aga nüüd ma usun siiralt, et seadusega peaks
olema keelatud öelda “Minu laps küll ei …” Ja mitte selle pärast, et pole
kena, v...
Niisama elumärki
-
Mul ei ole midagi asjalikku öelda, niisama siin aelen. Kapijama ei ole veel
lõppenud. On olnud igati viisakas ja konstruktiivne vestlus firma endaga.
Lubat...
Noored ja ilusad
-
Ülemisel pildil meie ema Aino oma vendadega. Täpset aega ei tea, võib
ainult oletada. Ilmselt on varakevad, aga ikkagi selline aeg, kus lapsed
võisid il...
Puhtalt ilukirjanduslik – juuni
-
Kuidagi oli juhtunud nii, et nad seisid Stella korteris, keset elutuba.
Korter oli vaikne. Anton oli nädalavahetuse koolitusel, mõlemad lapsed Anti
lasteai...
reality check
-
Räägiks siis sellest, millest keegi vist rääkida ei taha. Tegelik põhjus,
miks väljarännanud hakkavad umbes alates teisest väljarännuaastast rääkima
peamis...
Tegus päev
-
Täna tuli mu keskmine poeg külla – justkui vaikselt ja loomulikult, nagu ta
alati tuleb. Tema kätes ärkavad mu arvutid ellu, tema puudutus paneb nad
jäll...
Üksteise peal lamamisest
-
Vaatasin iluuisutamist ja minu jaoks on see täielik maagia. Mismoodi on
võimalik õhku viskuda, ülihelikiirusel 10 tiiru keerutada ja siis ühel
jalal balans...
Maine ja ebamaine
-
Tulge näitusele, kui teil midagi targemat teha ei ole!
Viimased kuud on möödunud pingelise savinäppimise tähe all ja tulemus on
nüüd Tartu Botaanikaaed...
Elu diabeedikust lapsega
-
Kuus aastat tagasi sai pesamuna 1. tüübi diabeedi diagnoosi. Ses mõttes oli
see “hea” aeg, et ma ei pidanud miskit beebit süstima ja torkima, algusest
peal...
2025
-
Taas üks aasta möödunud linnulennul!
Väike tagasivaade möödunule
- täna, 31.12 lõpetasin aiahooaja ja ühtlasi panin aluse uuele sellega, et
külvasin kasv...
Mis tunne on kambalt peksa saada
-
Sellest juhtumist, kus ma kasutasin ühe blogija arvutiga tehtud pilti AI
võimete proovilepanekuks, on nüüd möödunud juba nädal. Ma tunnen ennast
ikka veel ...
Imeliselt nurjatu beebi teine poolaasta
-
Enne veel kui kell kukub ja mul polegi enam pärisbeebit, vaid on juba
1-aastane suur tüdruk, püüan siis visandada selle imenunnu viimaste kuude
tähtsündm...
2024 aasta viimased päevad
-
Seekord uude aastasse vägagi värviliselt.
Jõululaupäev rõõmustas silma ja meelt päikesepaiste ja aegajalt pisut
tibutava vihma ajal topelt vikerkaarega....
Ühiskond soosib ekstraverte
-
Teate küll seda “Maailmas võib inimesed jagada laias laastus kaheks…”. Ja
siis on tegelikult miljon moodust ja kriteeriumit, mille põhjal inimesi
kaheks ja...
Sara Medberg „Kammerneitsi“
-
Sara Medberg„Kammerneitsi“Varraku ajaviiteromaan.Soome keelest tõlkinud
Piret Pääsuke.Kirjastus Varrak, 2022.Pitsi- ja satsirohke romaan
(„Kamarineitsyt“, ...
Üle 100 raamatu sel aastal
-
Sellest tuleb üks pikk postittus, sest olen 2021.aastal praeguseks hetkeks
läbi lugenud 106 raamatut. See on ligikaudu 30 raamatu võrra rohkem kui
tavalise...
Tänan
-
Mu blogist on saanud ahervare. Jah, kui midagi hüljata, hakkab see
lagunema ja saab mullaks, millegi järgmise jaoks. Niiet, ma olen otsustanud
blogi kus...
Vähemalt on tuba jälle soe
-
Te ei kujuta ette, kui külmaks läksid toad pärast seda, kui vana märg vill
lae pealt alla sai roogitud. Ma poleks iial uskunud, et mingi 20 cm lahtist
vill...
Hullumaja puhvet ehk telgitagused
-
Et ei jääks muljet, et ma ainult niissama metsas ja soos ilulemisega
tegelen, talletan siia väheke ajalugu. Ehk panen kirja kõik (või peaaegu
kõik), milleg...
Kõik on täpselt nii nagu peab
-
Eelmise postituse update: NOT! Lihtsalt elu on nii intensiivne olnud, et
november sai kiiremini otsa kui masendus jõudis tulla. Majaehitus edeneb,
kuid… Ma...
Vestlusi
-
- Jaaa, olid ajad... Mäletad, vanasti, kui mehed meid närvi ajasid,
sõitsime alati spaasse. Nii lõõgastav, kõik need massaažid ja basseinid ja
trennid ainu...
Mulle ei meeldi sellised asjad
-
Oeh, kust nüüd pihta hakata. Mul käed lausa värisevad. Ikka see vannitoa
(ilma vannita) teema mul. Asi on veninud juba...eeee, oot, millal see jama
pihta ...
Õhtu Keava rabas
-
030819
Keava raba
Rabamatkafanatt polnudki sel suvel veel ühtki raba külastanud. Kuigi
ülelahekülalised saabusid suhteliselt õhtusel ajal, oli siisk...
Mis on hästi. (20. juuli, 2019)
-
Lõpp paistab, paari nädala pärast on kavas siit varvast visata, mitu
tähtaega ja tööd on kukil, mis tähendab loomulikult seda, et tuleb
mittekohustusliku a...
Armastus tuleb karjudes
-
Korraliku inimesena olen ma oma raamatupostitused siiani korrektselt
pealkirjastanud, ent "Minu Iirimaa" (autor Rene Satsi) alapealkiri on
selleks liiga h...
"Leaving Neverland" (2019) – mu hing on lõhki
-
"Leaving Neverland" on HBO värske dokumentaal, mis räägib režissöör Dan
Reedi juhtimisel kahe mehe – James Safechucki ja Wade Robsoni – loo, kes
süüdistava...
Seekord sain eriti ilusale klaasile küüned taha :)
-
Täna tipin fotode vahele mõned Lydia Rahula tarkuseterad.
Kolme asja pead sa endale ja teistele soovima:
tervist,rõõmu ja sõpru!
Kolme asja pead sa valitse...
sõnatult
-
Mul on tunne, nagu oleksin unustanud kõik sõnad, sest mu praegune keel on
tegelikult võõrkeel, minu Maa keel on võõrkeel, mida ma pole kunagi
päriselt oman...
Igal linnul oma kodu
-
Käisin RMK Kabli Looduskeskust uudistamas. Pilk jäi juba maja ees pidama
põnevatele lindude pesakastidele. Ei ole nad ühti lihtlabased
neljakandilised kast...
Aasta oli 2017...
-
... mil see blogi ära lõppes. Kuna ma pole enam mitu aastat olnud selles
tuules, et tahaks väga oma elu teistega jagada, siis pole sellel kohal enam
mõtet....
Avatud talude päev
-
Pühapäeval võtsime ette avatud talude külastamise. Oli väga tore päev kus
kohtusime paljude rõõmsate ja soojade inimestega.
Alustasime kohe Tallinna küle ...
Vähk. Kust ta siis ikkagi tuleb?
-
Kõige ausam vastus on see, et meditsiinilist vastust ei ole. On sadu, kui
mitte tuhandeid uuringuid, mis tõestavad või siis ei tõesta pärilikkuse,
keskkonn...
Memasang Lantai Kayu Jakarta Laminate
-
*Lantai kayu Jakarta* terdiri dari berbagai jenis dan material, masing
masing memiliki ciri khas dan karakter yang berbeda. Dalam pemasangannya
pun perlu ...
Kuremaa mõis
-
Kuremaa mõis kõrgub voorel
Kuremaa järve lähedal
Jõgevamaal.
Mõisal ehk lossil nagu kohalikud
seda hoonet uhkelt kutsuvad,
on oma kodulehekülg.
Kurem...
FOTOJAHT/ TUULINE
-
Mina eriti õue ei kipu kui tuult on, eriti veel koos kaameraga. Õnneks on
mere ääres alati tuult, olgu see siis suvel või sügisel. Tuli suvel
Hallinna pild...
26.08.2014
-
Ei saa öelda, et Issand ei oleks mind sel suvel hoidnud. No jubedad ilmad
on olnud üldiselt ju – külm ja märg või kuum ja kuiv. Aga mul on vedanud.
Loivasi...
Midagi siin meenutab ZA/UM-i
-
Luule tohutus ookeanis eristas ta mitmeid hoovusi: peded, lillad,
lillakesed, lillatarid, biidrid, lillekesed, nümfid ja nartsissid. Kaks
peahoovust on sii...
7 kommentaari:
Ilus see lugu...
Aitäh ilusa laulu ja hea saateviite eest. Kuulasin saate nüüd tagantjärele ära, väga hea on teada, et on ka selliseid loojanatuure.
Minu jaoks oli Klassikaraadio selline jutusaade meeldivaks üllatuseks. Tavaliselt kuulan vaid Vikerraadiot ja öömuusika tuleb mõnest välisjamast.
KlaRa on parem kui sa arvad. Ma kuulan tihti arhiivisaateid & jutusaated kirjanikega, ööylikool jne on muidugi ylikõvad.
Õppinud kunstiisikuna arvan, et laulja on suutnud reklaamix panna äärmiselt tugeva visuaali, st must figuur & punane detail - kiire pilguga haarata, lihtne & mõjuv. Korrektne teos, vrdl yledisainitud soditud fotodest filmilikud plakatid... hea, põikpäine kujundus. sest väljendid "rouge; madame" kipuvad meie inimesele meenutama midagi pitsivahusemat & olmelisemat.
Hea.
Ja suur tänu anonyymsele ulgujale: täna Elvas sai mitme peaga arutatud, et kes te olete, aga igatahes saime me tänu sellele blogile ônnelikke kuulajaid!
ja selleks, et rohkem lugusid kuulata:
www.myspace.com/rougemadame
Hea Jean-Christope, pigem on tänud ikka minupoolsed - Rouge Madame kooslus on sedavõrd hea. Ning kui saalis tekib publiku ja lava vahel õhustikku see midagi, siis on super. Loodetavasti tekib neid imelisi hetki ka Eesti kontserditel. Ja vähemalt ühe tänuliku kuulaja olete tõepoolest leidnud ka selle blogi abil - Lendava jättis kommentaari ühte hilisemasse postitusse (Marianne Mikko...).
Minu isik pole oluline. Anonüümsus netis on üks suhteline asi. Ning kui peakski selguma, kes ma olen, eelistaksin netis jääda tundmatuks isiklikel põhjustel.
Postita kommentaar