teisipäev, 1. märts 2011

Otsustamatus

Kummaline, et oma vanuse ja elukogemusega ei suuda ma ikka veel otsustada, kellele anda oma hääl Riigikogu valimistel. Või äkki hoopis vastupidi. Tänu just mingite asjade mõistmisele on see otsustamine muutunud äärmiselt keeruliseks. Siin ei ole küsimus mingis isiklikus maailmavaates. Pigem selles, et erakondadel reeglina ideoloogiat ei olegi, rääkigu nad pealegi sellest, kas nad on paremal, vasakul või keskel.

Proovisin ka seda valimiskompassi. Selline tunne oli, et peaks minema peldiku taha ja ... See, et Kristlikud demokraadid ja Rahvaliit - WTF?! Tänu sellele hakkasin erakondade valimislubadusi lugema. Siis sain muidugi aru, et olen unustanud lihtsa tõsiasja, et paber kannatab kõike. Opositsioon võib niikuinii lubada, mida tahes - neist ei olene midagi. Lihtsalt demokraatia olemasolu mõttes võetakse vastalistest mõned inimesed parlamendi palgale ja järgmiseks neljaks aastaks on möla maas. Senised võimuparteid võivad aga samuti lubada mida tahes. Eelmistel valimistel lubatust jäi koalisatsioonil ju enamus punkte täitmata. Aga keda see kotib? Ajakirjandus väidab, et valimistulemused on juba ette teada ja kõik läheb edasi täpselt samamoodi. Rahvale meeldivad täitmata lubadused nagu ka täitumatud unistused.

Isikutest ei taha ma üldse rääkida nagu ka valimissüsteemist. Minul on valijana õigustatud lootus, et valitavad on minust targemad. Paraku viljeletakse meie poliitikas senini bolševistlikku riigijuhtimist, kus kolhoosi lüpsja ja tehase treial on ühtviisi osavad ka seadusandluses. Ja see, et valin endale järgmiseks neljaks aastaks sirejalgse pringi Mari aga partei saadab mulle hoopis karvase kasimata Jüri - see on lihtsalt perverssne ja õõvastav.

Aga eks ma ikka otsustan. Kuulan hoolikalt raadiot, loen lehti ja vaatan televisiooni ning küll see selgus tuleb.


Raadiost tuleb valimisdebatt

9 kommentaari:

Tiiu ütles ...

Üksikkandidaadi valimine, kes on sümpaatne, on taganud mulle selle, et teen headmeelt valitavale ja ma ei pea kunagi tundma vastutust, et minu tõttu on riiki juhtimas mingid mammonahaid.Lihtne, eks.

Lendav ütles ...

Aga pilt on hea!

Indigoaalane ütles ...

mul on sama mure ja ma unistan sellest, et saaks hääle anda vähemalt 3 poolt:)

kaaren ütles ...

Kaldun yxikkandidaatide poole, kuid terve mõistus ytleb, et pideva töö jaox Riigikogus seadusandluse kallal mässata & seda 4 aastat järjest, pädevalt ja pidevalt, seda suudab vaid kollektiiv, kellel on ka kasutada abilised väljastpoolt - st parteid.
Paraku on parteide eetiline kvaliteet meepoti & tõrva põhimõttel koostatu.

Hundi ulg ütles ...

Ka mina olen mõtelnud üksikkandidaadi peale ja seda just Tiiu argumentidega.

Ma ei saanud kohe seda fotot kasutamata jätta, Lendav. Need näod on sedavõrd ilmekad ja sobivad valimiste kontekstis.

Tiiu ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Tiiu ütles ...

Eile valimisstuudios öeldi häbenemata välja, et uued tulijad on blokeeritud vastavate seaduste abil - järelikult seadusi tehakse omaenda heaolu nimel. Aga teatavasti, kui uut verd ei tule, muutub keha haiguste tallermaaks. Kõrvalt vaadata, kuidas riik haigestub, on üsna raske!? Jääb üle ise mitte kurjust, ebanormaalsust suurendada, eemale tõmbuda nagu paljud seda teevad.

Anonüümne ütles ...

Ka minu rohelist südant närib mure, ei oska siin Jõgevamaal neist kedagi valida, hüppasin IRL üle ja nüüd kahtlen valikus kõvasti, nemad saavad ju minu hääletagi hakkama.

kaaren ütles ...

Kes on tugev suhtleja, saab ka partei sees parandustööd teha. See võtab aga kõvasti aega, tavainimene oma paari aasta pikkuse mäluga seda ei suuda. Ma soovin meile kõigile visadust & võimet tajuda aega aastakymnete, mitte nädalate perspektiivis.