Täna varahommikul on taevas jälle pilvitu. Eilne vihm on eelmise nädala alguses niidetud talumuru kasvatanud järjekordselt nii kõrgeks, et kui nüüd kallale ei lähe, siis nädalalõpul tuleb juba trimmerile valu anda. Aga selle riistapuuga ma hetkel väga sina peal ei ole, lihtsalt võhma ei jätku. Seega tuleb ikkagi roolida murutraktorit. Mis omakorda tähendab, et selleks nädalaks kavandatud tööde nimekiri...
Ei saa ma neist teadlastest-mitšurinlastest aru. Igasugust värki geneetiliselt muundavad ja nüüd ei saa aretatud mingit kõrrelist, mis kevadel kasvaks nii viie sentimeetri kõrguseks. Püsiks teine sügiseni sellisena ja ilusalt rohelisena, ilma niitmata ning muud maltsa muru sisse lubamata. Mõtelda kui palju jääks bensiini põletamata, lärmi tegemata ja putlasi tapmata. Preemiad tuleksid, au ja kuulsus samuti, rahast rääkimata. Nemad aga pusivad mingi mõtetu kartuli kloonimisega.
Või siis need sääsed. Jõin väljas hommikukohvi ja juba on nad kohal. Jällegi need teadlased... Küll nad oskavad inimese rakke paljundada kui ka olemasolevaid rakke igasuguste vaktsiinidega mõjutada. Miks ei võiks siis olla mingi inimese tervisele ohutu fermoon, mis sääsed ja muud lojused inimestest kaugemale hoiaks. Nobeli preemia oleks väljamõtlejal jällegi taskus ja mina oleksin esimeste seas, kes seisaks järjekorda, et mõõduka tasu eest see surakas kätte saada.
Postitused
3 kommentaari:
Ma olen kohe mõlemas asjas vägagi nõus ja paneks end kah järjekorda
Aga kuhu jääb siis see töötegemise rõõm.Nii tore tunne on ju kõndida paljajalu värskelt niidetud rohulapil.Ja kuidas meie armas Tammsaare ütles läbi Vargamäe Andrese suu:"tee tööd ja näe vaeva,siis tuleb ka armastus...
Sääskede seisukoha pealt olen küll sinuga ühel meelel.0-grupi verelised pidid eriti tundlikud sääse hammustustele olema.
Võtan ennast thela järgi sappa.
Kahe käega poolt ja trügiks ka järjekorda... Ja ega tööd siis sellepärast otsa ei saaks, kui muruniitmisest pääseks...
Postita kommentaar