Kuigi poliitkorrektselt ei ole see vist tänapäeval õige, leidub siiski hulgaliselt peresid, kus poistele kingitakse poiste ja tüdrukutele tüdrukute mänguasju. Ning mis veelgi hullem, mõned lapsevanemad on murelikud kui poiss mängib liiga palju nukkude ja tüdruk autodega. Mina küll nukkudega üleliia ei mänginud, kuid üks on mul alles tänini ja teine meeles lõpuni.
Allesolev nukk kingiti siis kui olin juba mees, kuid oma lapsed olid ikka veel sündimata. Kingiti mulle selline tore ja ontlik kiilaspäine vanahärra, vuntsid ees. Nimeks sai Oskar. Praegugi lösutab suures toas Polyphoni kastil ja valvab mängutoosi metallist heliplaate. Ega sellest nukust polekski juttu, kuid avastasin, et Oskar on minu juures elanud juba üle kolmekümne aasta - uskumatu, kuhu aeg küll kadus...
Aga see teine nukk, sellega mängisin lapsena küll päris tihti. Eks ta oli mõne vanema õe pärisoma. Seega minust vanem aga hea mängukaaslane. Esimestes mälestustes oli see kaltsunukk kindlasti minust pikem. Kuid üsna pea olin temaga peaaegu ühepikkune. Nuku nimigi oli ammu enne mind, Roza Rips. Roza võis tulla sellest, et nuku keha oli roosakast sitsist. Nuku näos olid aga iseloomulikud pikad ripsmed. Nende asjade kokkupanemisel saadigi vist Roza Rips. Ega ma temaga neid tüdrukute mänge mänginud. Küll aga tantsisin. Neiu Roza oli lapsemõistes elusuurune. Ta oli hea tantsupartner, allus kergelt meespartneri juhtimisele, mis poisikese mehemina kujunemisel polnud vähetähtis. Muusikavaliku eest hoolitsesid vanemad vennad ja õed, kes püüdsid läbi ragiseva eetri kaasaegset tantsumuusikat. Selle järgi siis Roza Ripsiga tantsusamme sättisin. Ilma tegi tollal muidugi Bill Haley - see oli tipp. Kuid esimestes tantsumälestustes on meeles siiski midagi rahulikumat. Ju siis rokk oli ikka veel liiga radikaalne, et ka lääne raadiojaamad mängisid veel valdavalt nunnumeetrilist muusikat. Ja ega ma mürki võta, et kõik selle muusikaga oli täpselt sedamoodi - mälestused, eriti varasest lapseeast on alati pisut ähmased.
Roza Rips tuli mulle meelde aga hoopis seepärast, et nägin ühes internetipoes müügil Madame Alexanderi ühte nukkude kollektsiooni. See nukuvabrik asutati üle kaheksakümne aasta tagasi ja tegutseb ilusasti tänapäevani. Seejuures on mitmed Madame Alexanderi nukkude sarjad muutunud kollektsionääride kogumisobjektiks. Ma ei tea, kas Tallinna Lastemuuseumis või Tartu Mänguasjamuuseumis on näiteid Madame Alexanderi nukkudest. Igal juhul paarkümmend aastat tagasi, veel nõukogude ajal, lasi Madame Alexander müügile suveniirnukkudena nn. rahvaste seeria, sealhulgas ka Eesti nuku. Sellist nukku müüaksegi oksjonil alghinnaga 60 dollarit.
Selle pildil oleva Eesti kollektsiooninuku puhul vaevab mind üks küsimus. Ma pole eriti tark meie rahvariiete tundmises. Millist kihelkonda pidas Madame Alexander küll silmas meie nuku riiete kujundamisel?
sIifJCDLTm
4 kommentaari:
Anonüümne
ütles ...
mul tundub, et madame on olnud mõjutatud ukraina või moldova triipudest. yheski Eesti paigas ei tea selliseid undrukud olevat. aga ma pole ka asjatundja sel alal. pluus ja pihik juba sobivad.
Vaatasin, et Sul on blogipuu kood postituse all. Praegu vist pääsevad läbi ainult ilma fotode ja piltideta postitused, nagu olen lugenud ja nagu ka mu enda kogemus näitas.
Mul on arvutis olemas ka pilt sellest nukust tagantvaates. Siis on see barett küll juba tanu moodi. Eestvaates on see aga tõepoolest mingi mereröövli peakatte moodi.
Paremini ka ei oska
-
Veel palju kirjanikutamist.
Ma olen korraga tööga üle koormatud.
Lõpetasin romaani ületoimetamisega ning kohe selle järel tuli (üks teine,
lühike, 18 lk...
Kes on ilus ja kes on kole
-
Töö tegemise asemel võib ju inimene blogida, kas pole? 😀 Milleks valida
see raskem tee, kui saab lihtsamalt… Ühesõnaga, tahaks seda iluteemat siis
natuke ...
Veepäevad. Üks kuni kolm
-
Mu eelmine postitus oli seotud ülekaaluga ja see tuleb ka samal teemal. Juu
mul pole muud olulist maailmaga jagada. Igatahes otsustasin ma laupäeval
esimes...
Dubrovnik, aprill 2024
-
Taaskord konvekas ja jälle suvistel temperatuuridel ning ikka sama hotell,
aga aknad olid mere ja päikse asemel sisehoovi ja basseini poole. Sel
korral ...
Tahan sind
-
Arvestades mu viimase aja saatuselõõke ja teisipäeval eesootavat
operatsiooni, saatsin ma oma viimasele raamatupidamise aastaasruande
koostamise kliendil...
Tõtt ka ei või enam rääkida
-
Mõni päev tagasi andis Courtney Love seoses oma BBC-s algava raadiosaatega
väikese intervjuu ning nüüd muud ei näegi, kui sotsiaalmeedia pommitab mind
ar...
Tulnukas 2
-
Naljakas nädal on olnud — ma ei mäleta, millal ma viimati kinos käisin, aga
kindlasti mitte pärast lapse sündi, ehk raseduse ajal. No ja nüüd saab vist
sui...
Elu ühe käega
-
Käisin randmeopil. Öeldi, et kaks nädalat ei tohi üldse kätt kasutada.
Ausalt öeldes ei oleks saanud ka, isegi sõrmede liigutamine lõi randmesse
terava v...
Kevade ja talve võimuvõitlus
-
Esmaspäev oli meil siin vaba päev, selline nelja päevane minipuhkus oli
tore ja vajalik. Ma ikka nii palju vajan taastumiseks omaenese aega, ilma
et peaksi...
Vastsündinuea lõpp
-
Kõigepealt aitäh Kaamosele heade soovide eest (tundus veider kommentaarile
nüüd vastata)!
Aga muidu siis kolm kuud beebit ongi täis ja aeg on kokkuvõtet...
Mahe märts
-
02.03. Öösel natuke kahutas (-0,5), kuid muidu on jätkuvalt sula, mis teeb
rõõmu. Foreca ilmateade võtab laest uskumatuid numbreid ja ütleb, et Sakus
pe...
the soft animal of your body
-
[image: P3190056]
Päevad pole vennad. Pole vennikesed. Ilmselgelt. Kuigi igaüks, kes on
kunagi kohanud vendasid mitmuses teab, et isegi vennad pole vennad...
Nina Lykke “Surmahaigus”
-
Eesti Raamat 2021, 256lk Pildil olevat kassi on ilmselgelt tabanud
surmahaigus nimega “kunagi pole pai saanud” ja “süüa siin majas ei anta” ja
“keegi ei vi...
Ühiskond soosib ekstraverte
-
Teate küll seda “Maailmas võib inimesed jagada laias laastus kaheks…”. Ja
siis on tegelikult miljon moodust ja kriteeriumit, mille põhjal inimesi
kaheks ja...
Näitus kestab
-
Lisan siia lingi raamatukogu flickri fotoalbumile:
https://www.flickr.com/photos/elvalinnaraamatukogu/albums/72177720313304326/
Aastavahetus möödus äärm...
2024
-
Tere uut! 2023 läks mul blogis kuidagi üle kivide ja kändude ja aasta
kokkuvõte jäigi pooleli ja postitus avaldamata. Las ta siis jäädagi nii!
Kaalusin tõs...
Ehh
-
Kui ma siia kooli tulinüpris pidetu ma olinnüüd on oldud aastaid kuusiga
päev on nagu uusendistviisi mõistan maei saailma lastetaReedene rõõm ja
üldsePoeg...
Tormiblogi
-
Seekord ei läinudki palju aega mööda, kui tekkis teema, millest kirjutada.
Või siis pigem näidata 😉.
Nädalavahetuseks lubas koledat ilma, vihma ja torm...
Urmase sünnipäev...
-
Mõelda juba 48 aastat. Mäletan, et siis oli maru äikesetorm kogu öö ja
hommikul sündis poiss. Umbes kuu aega enne kui oleks pidanud. Noh ma olin
selles s...
Ja vaikus kestab
-
See kevad on olnud teistmoodi. Ikka ja jälle teistmoodi kui eelmised.
Seekordne siiski tuhmim, vaiksem, valulevam, üksildasem...
Olen isekesis seda imeli...
Katkine kevad
-
Olen viimasel ajal mõelnud, mis kõik viis selleni, et mul varakevadel
mõistus kuidagi kokku jooksis ja ma musta auku vajusin. Et millest see
särevus algu...
Sara Medberg „Kammerneitsi“
-
Sara Medberg„Kammerneitsi“Varraku ajaviiteromaan.Soome keelest tõlkinud
Piret Pääsuke.Kirjastus Varrak, 2022.Pitsi- ja satsirohke romaan
(„Kamarineitsyt“, ...
Üle 100 raamatu sel aastal
-
Sellest tuleb üks pikk postittus, sest olen 2021.aastal praeguseks hetkeks
läbi lugenud 106 raamatut. See on ligikaudu 30 raamatu võrra rohkem kui
tavalise...
Tänan
-
Mu blogist on saanud ahervare. Jah, kui midagi hüljata, hakkab see
lagunema ja saab mullaks, millegi järgmise jaoks. Niiet, ma olen otsustanud
blogi kus...
Kuhu me nii jõuame?
-
Sain siis eile psühhiaatri vastuvõtul käidud. Perearst oli Mulle juba
eelnevalt leebemaid AD-sid väljakirjutanud, psühhiaater jättis ühe rohu ära
ja pal...
Vähemalt on tuba jälle soe
-
Te ei kujuta ette, kui külmaks läksid toad pärast seda, kui vana märg vill
lae pealt alla sai roogitud. Ma poleks iial uskunud, et mingi 20 cm lahtist
vill...
Hullumaja puhvet ehk telgitagused
-
Et ei jääks muljet, et ma ainult niissama metsas ja soos ilulemisega
tegelen, talletan siia väheke ajalugu. Ehk panen kirja kõik (või peaaegu
kõik), milleg...
õuõuõu
-
Mulle sobivad poolkarantiin ja liikumispiirangud liiga hästi – kerged
lamatised on tekkinud. Kuna Viru tn poed on lahti, ostsin ofkoors uued
uued kingad....
Nii palju võimalusi
-
Igal hetkel toimub midagi. Igas sekundis kusagil maailmas sünnitakse,
surrakse, tullakse, minnakse. Meil on nii palju erinevaid
tegutsemisvõimalusi, tihti ...
Kõik on täpselt nii nagu peab
-
Eelmise postituse update: NOT! Lihtsalt elu on nii intensiivne olnud, et
november sai kiiremini otsa kui masendus jõudis tulla. Majaehitus edeneb,
kuid… Ma...
Uuemõisa peatus
-
12.11.19
Haapsalu - Tallinn raudtee, Uuemõisa peatus
Üldiselt pean end suhteliselt rahumeelseks inimeseks, kuid eilne BAM-ile
nurgakivi panek... vabandust...
Kolin blogi wordpressi
-
Tuli meelde. Kunagi tudengina elasin üürikoteris. Korteri suurusest olen
varem kirjutanud, kuid sellest, et seal uksed ega aknad hästi ei avanenud,
veel ei...
Armastus tuleb karjudes
-
Korraliku inimesena olen ma oma raamatupostitused siiani korrektselt
pealkirjastanud, ent "Minu Iirimaa" (autor Rene Satsi) alapealkiri on
selleks liiga h...
Seekord sain eriti ilusale klaasile küüned taha :)
-
Täna tipin fotode vahele mõned Lydia Rahula tarkuseterad.
Kolme asja pead sa endale ja teistele soovima:
tervist,rõõmu ja sõpru!
Kolme asja pead sa valitse...
Igal linnul oma kodu
-
Käisin RMK Kabli Looduskeskust uudistamas. Pilk jäi juba maja ees pidama
põnevatele lindude pesakastidele. Ei ole nad ühti lihtlabased
neljakandilised kast...
Aasta oli 2017...
-
... mil see blogi ära lõppes. Kuna ma pole enam mitu aastat olnud selles
tuules, et tahaks väga oma elu teistega jagada, siis pole sellel kohal enam
mõtet....
Koduaias
-
Koduaias on ka ikka üht-teist õitsemas. Pühapäeva õhtul peale avatud
talusid kihutasime ka maalt läbi, tegime fotokaga paar klõpsu ja
täiendasime oma värsk...
Jah, ma ju kolisin ära!
-
Vastuseks mõnele kirjale/küsimusele, siis jah ma ei kirjuta enam siia
blogisse. Kolisin wordpressi. ➡️ *www.estonianwithabackpack.wordpress.com*
Nagu kunag...
Nimby
-
Kes ei tea, siis pealkiri on inglisekeelne sõna, mis moodustub väljendi Not
In My BackYard esitähtedest ja tähendab soovi, et misiganes ei juhtuks sinu
end...
Memasang Lantai Kayu Jakarta Laminate
-
*Lantai kayu Jakarta* terdiri dari berbagai jenis dan material, masing
masing memiliki ciri khas dan karakter yang berbeda. Dalam pemasangannya
pun perlu ...
Kuremaa mõis
-
Kuremaa mõis kõrgub voorel
Kuremaa järve lähedal
Jõgevamaal.
Mõisal ehk lossil nagu kohalikud
seda hoonet uhkelt kutsuvad,
on oma kodulehekülg.
Kurema...
FOTOJAHT/ TUULINE
-
Mina eriti õue ei kipu kui tuult on, eriti veel koos kaameraga. Õnneks on
mere ääres alati tuult, olgu see siis suvel või sügisel. Tuli suvel
Hallinna pild...
26.08.2014
-
Ei saa öelda, et Issand ei oleks mind sel suvel hoidnud. No jubedad ilmad
on olnud üldiselt ju – külm ja märg või kuum ja kuiv. Aga mul on vedanud.
Loivasi...
Midagi siin meenutab ZA/UM-i
-
Luule tohutus ookeanis eristas ta mitmeid hoovusi: peded, lillad,
lillakesed, lillatarid, biidrid, lillekesed, nümfid ja nartsissid. Kaks
peahoovust on sii...
4 kommentaari:
mul tundub, et madame on olnud mõjutatud ukraina või moldova triipudest. yheski Eesti paigas ei tea selliseid undrukud olevat.
aga ma pole ka asjatundja sel alal.
pluus ja pihik juba sobivad.
zeeta
Baretiga on bambusesse pandud...
Vaatasin, et Sul on blogipuu kood postituse all. Praegu vist pääsevad läbi ainult ilma fotode ja piltideta postitused, nagu olen lugenud ja nagu ka mu enda kogemus näitas.
Mul on arvutis olemas ka pilt sellest nukust tagantvaates. Siis on see barett küll juba tanu moodi. Eestvaates on see aga tõepoolest mingi mereröövli peakatte moodi.
Postita kommentaar