kolmapäev, 31. märts 2010

Palju maksab Pronkssõdur?


Te võite mind saata Peipsi taha, kuid mina väidan ikkagi, et Enn Roosi skulptuur "Pronkssõdur" on üks eesti monumentaalkunsti pärle. See skulptuur on oma tagasihoidlikus väljenduslikkuses lihtsalt ilus. See väide omakorda ei tähenda seda, et sündmused, mis tingisid selle monumendi loomise oleks olnud ilusad. Ning samuti ei pea ma ilusaks kõike seda, mis selle skulptuuri ümber toimus mitme aastakümne vältel. Lõpuks, ega seegi polnud kena, miks ja mismoodi see skulptuur endale uue asukoha leidis.


Kunstiteose rahaline väärtus on kahtlemata teisejärguline küsimus. Ometi on kõigil teostel oma konkreetne hind. Kuna riik selle skulptuuriga toimetas, tekkis huvi, et mis ta siis ikkagi maksab rahaliselt või sedasi. Riigivara Registrist leidsin mitmeid skulptuure, kuid "Pronkssõdurit" mitte. Isegi Lenini kuju leidsin, peaegu 200 tuhhi taies väärt, aga Pronkssõdurit riigivara hulgas ei ole - nagu polekski riigi oma. Kiikasin veel erinevatesse registritesse. Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste registrist leidsin mitmeid "temaatilisi" skulptuure - "Kolhoosineiu", "J.Lauristini büst", "V.I.Lenini portree", "Naistööline ja Meestööline" ja muud huvitavat, otsitavat aga mitte. Oleksin sobranud ka Tallinna linnavarade registrist, kuid see on sedavõrd osavalt internetti ära peidetud, et ei leidnud või pole see register teatavatel põhjustel elektrooniliselt avalikustatav. Igal juhul hakka või uskuma, et Pronkssõduri skulptuur on peremehetu vara.


Seega jääb küsimus selle ilusa skulptuuri rahalisest väärtusest ja omanikust uuriva ajakirjanduse pärusmaaks. Mina võin siin kolkakülas teha vaid mingeid tuletisi. Nii nagu oli Tõnismäel, nii ka Kaitseväe kalmistul on Pronkssõduri taustaks mõjus paekivimüür. See müür on võetud kenasti arvele riigivarana kui sõjaväe, mereväe ja piirivalve määratlemata rajatis. Müürile on antud oma registrinumber, 06009549. Ning asjal on ka oma hind antud, millega ta arvel on. See pole rohkem ega vähem kui 2 653 500 krooni. Ma ei taha võrrelda seda summat riigi poolt kehtestatud inimese toimetulekupiiriga ühes kuus, sest mul hakkab paha. Samamoodi ei taha ma mõõta kalmistule ehitatud paemüüri ruutmeetreid. Sest kui ma tean klombitud paekivi ruutmeetri hinda, 600-700 kr/m2 ning jagan selle kalmistule rajatud müüri pindalaga, hakkab mul samuti paha. Jääb loota, et minister Jaak Aaviksoo on tõeline kunstisõber ja temal ei ole paha.


Sellest müüri maksumusest võiksimegi siis tuletada skulptor Enn Roosi loodud Pronkssõduri maksumuse. Eks see skulptuur peab ikka kordades kallim olema kui tema eksponeerimiskohas olev müürijupp. See on tore teadmine, et väärt kunst on ikka hinnas. Kui ainult leiaks veel omaniku ülesse ja rõõmustaks ka teda selle teadmisega.

Foto: Mihkel Maripuu, Postimees

4 kommentaari:

Bianka ütles ...

Ära sa räägi siin kõva häälega peremeheta varast, mõni viib metallikokkuostu :(

Olgu kuidas selle hinnaga on, aga sinna teda jätta ka ei saanud. Muidugi oleks see ammu koos leeninite mahavõtmisega pidanud teisaldama. Aga ilus on see skulptuur küll, eriti võrreldes Vabadusristiga...

thela ütles ...

Mul hakkab peaaegu alati paha, kui ma riigihangetega soetatavate asjade hindu näen. Kui me eraettevõttena selliseid maksaksime, oleksime ammu pankrotis ja mitu korda järjest. Eks sellepärast see riigihangete rida nii magus suutäis ongi.
Skulptuuri ilu koha pealt olen aga nõus.

Hundi ulg ütles ...

Riigileib on tõesti üks magus asi. Samas Riigivara Registrist leidsin oma koduvalla Linnamäele viiva nn. palktrepi. Trepp on tõesti pikuti poolitatud palgist. Iga aste kusagi 1,2 meetrit lai ja trepiastmeid umbes paarkümmend. Keskonnaministeeriumi (RMK) valitseda olev trepike maksab 246 061 krooni. Pisut kõrgem hind sellest, mida maksin kogu oma talukompleksi (hooned+maa)eest kuus aastat tagasi.

kaaren ütles ...

Jummala juula.
Kui aga võtta asja nii, et selle kallisasja, ikka Pronksi-Kristjani, omanik on rahvas e maksumaksja, st meie, siis tahaks asjast ikka reaalsemat rõõmu tunda kui võimalust oma töötuelude ohtrat vaba aega ning tohutuid rahalisi ressursse veeta kaugelt maakohtadest päälinna kokku sõites ning veetes hardaid palveminuteid "meie" poliitkunsti kauni esindaja ees...