Selle talve surnud 8.

(... järg)

Kui Juuli suri, jäi Olga oma lapsega tuule peale. Olga oli ilus naine, käis linna moodi riides ja rääkis ka kui linnainimene. Aada käis kunstikoolis ja tal olid alati väga ilusad rullsoengud. Ta töötas ka kusagil kunsti alal ja tal olid väga head mehed, kes olid Olga vastu head. Kui Jaan ära suri, müüs Olga maja ja läks Aada juurde. Ta ei jõudnud oma head elu ära kiita. Käis sanatooriumis ja igal pool. Suved veetis siin kandis tuttavate pool.

Kui Jaan veel elas, siis oli tal väga ilus aed. Ühel suvel sai ta veel rajooni ühe parima aia märgi. Nende maja oli mäenõlval ja peenrad tulid mäest. Kui neil maja valmis sai, piirasid nad selle lepahekiga. Päris huvitav oli, on veel praegugi, kuid risusse kasvanud. Kui Olga maja maha müüs, tuli sinna üks karjanaine - siis enam aeda keegi ei harinud ja õu oli õlgi ja sõnnikut täis.

Kolmas Trammi poeg oli Julius. Noorena oli ta päris ilus poiss ja võttis noore naise. See Tilde olevat noorest peast ka päris ilus blond tüdruk olnud, nagu nüüd ta poisid on. Kui mina teda tundma õppisin oli ta juba keskealine ja nägi välja üsna õlgne. Esimene poeg oli Verner. See käis ülikoolis, õppis kas metsandust või kaubandust. Kui ülikooli lõpetas, läks siitkandist ära ja nüüdseks on ta üsna võõraks jäänud. Teine poeg oli Arvi - blond ja armsake. Kolhoosi keskealiste naiste lemmik. Arvi oli traktorist ja viimasena autojuht.

Tildest ja Juliusest polnud suurt kuulda enne, kui kolhoosi aeg algas. Siis olid Trammide tükid üle kolhoosi. Tilde oli kole armukade ja kahtlustas Juliust kõiksugu naistega. Keegi oli kohanud Juliust metsas. Hobuseohelik olnud peos - tahtnud omale lõppu teha, et Tildet ei jõua keegi täita. Vanemaks saades rahunesid ja enam polnud midagi kuulda. Julius sai juba eesti ajal kirikumeheks. Kui ta vanemaks sai, siis tal algasid iga viie aasta tagant juubelid. Kiriku jõulupuule oli selle okkalise karraga tehtud 25, 30, 35, 40, 45. See oli viimane.

Trammid olid kole kanged rahategijad. Pidasid palju loomi, raha nagu kleepis nende käte külge. Kui Värni viiekümnendatel ülikooli lõpetas, sai auto - siis polnud siin kandis veel kellelgi autot. Nad olid väga hoidlikud ja töökad. 50.-60. aastatel oli suur heina puudus. Iga viimane kui teeserv ja kraaviäär kougiti ära, et saaks loomad üle talve pidada. Tramm oli kirikumees ja surnuaiavaht. Sakste surnuaed oli ka tema hoole all. Mõlemad olid üsna suured kalmistud, andsid head heina ja Trammil oli hooneid küll, kuhu hein mahutada ja loomi pidada.

Kui Arvi veel poisiohtu oli, nähti teda aegajalt vintis. Ükskord laupäeva õhtul raadio liiklussaates räägiti, et kiriku juures peetud Arvi kinni ja lõhnad olid juures. Arvi ütles nii pikkamööda: "See oli vana kali...". Vana Julius rääkis külamööda, et poisile meeldib viina võtta. Aga aeg läks edasi. Arvi sai vanemaks.

Noorem vend Heino lõpetas koolid ja tuli kolhoosi tööle ja võttis naise. See naine Ilma oli Setumaalt siia kolinud, suur ja paljulapseline. Ükskord võttis viina puhitud mürgise viljakoorma peal ja jäi lõpuks jalutuks ning paari aasta pärast suri.

Aino jäi kontori arveametnikuks. Tema vanem poeg Margus on juba üle 20, naisemees ja laste isa. Kui see Margus oli poisike, tegi ta palju pahandust. Viis plikadele Tilde kullast kaelaketi ja teisi kalleid koduseid asju. Nüüd on naisemehena aru pähe võtnud.

Tütar Ulvi oli mõne aasta noorem. Mõned aastad juba abielus. Algul oli ta meie poes müüja, kuid nüüd, peale lapse sündi läksid nad kusagile kaugemale.

(järgneb...)