reede, 8. mai 2015

hundiulg2010@hotmail.com

Eelmise sissekande kommentaarides küsiti mu kontaktaadressi. Siis meenuski, et kunagi tegin sellise, kuid siis ununes. Nüüd on häbipuna palgel, sest postkasti on saadetud mitmeid ilusaid ja sisukaid kirju. Ning mina olen jätnud matslikult vastamata. Tegin seda nüüd tagantjärgi vabanduste saatel. Ühe adressaadiga arenes huvitav vestlus. Asi puudutab neid minevikujutte minu blogis. Sellel inimesel on tekkinud näiteks eriline huvi oma vanaisa vastu, et mõista ja teada, kes ta oli. Sõjaaja mehed "udutasid" tihti oma minevikust, nendest aastatest. Põhjuseid selleks oli mitmeid. Ning nüüd, kus rääkida võib kõigest, pole enam rääkijaid. Küsimus mu meilboksis oligi sellest, kuidas on võimalik rääkida lugu kui puuduvad pidepunktid. Palusin saata mulle vanaisa nime, et proovida panna kokku mingi lõik tema vanaisa loost ja näitlikult selgitada, kuidas ma oma hobiga tegelen. Kuna selles unustatud meiboksis oli sarnaseid küsimusi rohkem, siis võtsin endale voli oma kirja avaldamiseks blogis. Siin see kiri on:

Sirvisin natuke venelaste andmebaase. Mõned pidepunktid Sinu vanaisa loole.
-------------------
Leopold mobiliseeriti arvatavasti päris sõja puhkedes. Ta oli siis 22 aastane. Kodus ta enam ei elanud. Sõjaväkke kutsumise hetkel elas ta küll Stavropoli krais, kuid mitte kodurajoonis vaid hoopis Izopilnenskis. Kursavkal elas ta ema, venepäraselt mugandatuna Julia Jakovlevna Kremm. Ei tea, kuidas oleks Leopoldi saatus kujunenud Eesti Laskurkorpuses. Siis kui hakati formeerima Laskurkorpust eesti rahvusest poistest, oli Leopold juba rindemees ja minemas II Maailmasõja ühte verisemasse lahingusse.

1942. aasta mais oli nooremleitnant Leopold Kremm venelaste Lõunarinde 6. armee kindral-leitnant Gordjanski staabi kaitseroodu kuulipildurite jao ülem. Juba terve kuu käis staabis vilgas tegevus. Valmistuti sõjaajaloost tuntud Harkovi operatsiooniks - nõukogude vägede ulatuslikuks pealetungiks. Stalin isiklikult pani sellele operatsioonile suuri lootusi, et peatada senised kaotused. Sakslastel oli selles rindelõigus 350 tuhat meest ja venelastel 765 tuhat. Totaalse rünnakuga alustati 12. mai hommikul kell pool seitse. Mida päev edasi, seda enam oli selge, et selles lahingus jäetakse sakslastele alla. Armeestaabid, kandes ette olukorrast, soovitasid pealetung peatada, kuid rindejuht marssal Timošenko ja komissar Nikita Hruštšov ei tahtnud ebaedust Kremlisse teatada ja käskisid jätkata ründamist. Kahe nädalaga oli asi ühel pool. Sakslastel õnnestus vene armee kotti võtta. Edasi käisid lahingud selle nimel, et piiramisrõngast välja murda. Sakslased kaotasid lahingus umbes 20 000 meest, venelased 250 tuhat - surnutena ja vangilangenutena. Hilisemas Kaitse Rahvakomissariaadi kaadriarvestuses märgitakse Leopold Kremmi nime taha: teadmata kadunud 27.05.1942.a.. Kindral-leitnant Gordjanski kohta tehakse kanne - hukkus 27.05.1942.a.

Juba peale sõda, 20. novembril 1945. aastal ilmub Leopoldi kohta täiendus, et kanne "teadmata kadunud" tühistatakse. Saksa rindekroonika on jäädvustanud järgnevate sündmuste alguse Leopoldi elus. Ta on seal kusagil ekraanil, lõpmatus sõjavangide meres:


-------------
Kuidagi sellised need kanded mu "toimikutes" tavaliselt on.

Või siis näiteks selline kanne: Kremm, Anton Mihkli poeg, sündinud 20.09.1909. Elas Stavropoli krai Kursavski rajoon. Suurte repressioonide aastatel viidi Krasnodari ja lasti ilma süüdistuseta maha. Kas Leopoldi sugulane? 19.sajandi lõpul emigreeruti tihti sedasi, et üks sugulane ees, teised järgi.

Uue fakti avastamisel täiendan juttu või lisan ajaloolis-faktoloogilist tausta. Just see viimane aitab mõista. Üks asi on teada, et osales sõjas, teine dimensioon lisandub kohe kui lugeda Harkovi operatsioonist (sakslastel oli nimetus operatsioon Fredericus) või siis sõjavangide saatusest saksa laagrites.

Minu õnnetus on see, et olen kaugel raamatukogudest-arhiividest, aga seal on põhiline taustmaterjal ja ka faktoloogia. Aga ometi piisab vaid mõnest faktist, näiteks Su vanaisa nimest, et panna iseenda jaoks lugu elama. Tean lihtsalt ise, et sellest saaks kirjutada hea loo. Blogisse panen taolisi lugude skeeme harva, sest see pakub siiski vähestele huvi. Põhilised lood on mul "toimikutes" :)

Paremad soovid

Hundi ulg

2 kommentaari:

kaaren ütles ...

Yks teatud vanamees elas Läti piiri taga metsas vaikselt ja viisakalt kõiksugu asulatest kilomeetrite kaugusel. Esimeses Läti vabariigis oli teeninud sõjaväes mitmed auastmed. Arusaamatuks jääb, kuidas tal õnnestus venelaste hakklihamasinast ja punaste kyttide käest pääseda. Sellest ei räägitud ja lapsed ei tohtinud pildialbumeid kiskuda, kus see vanaisa oma mundriga piltidel seisis. Jne.

A ütles ...

Kas oskad leida ka Leonid Popv'i kohta, kes oli metsas varjul nimega Leonid Simonov ... peaks Krasnodari kandis olema. Ta oli ka abielus aga ma ei tea kellega, enne sõda oli olnud tsaari vahtkonnas vms. alates 1942 aastast info puudub.