Juudi pank 1.

Scripofiilia on üks kollektsioneerimise haru, mis tegeleb vanade väärtpaberitega. Nagu mistahes teine laiema levikuga kogumishobi on see rahaliselt kallis, kuid õpetlikult huvitav. Enamalt jaolt trükitehniliselt ilusad paberid on osake ajaloost. Piisavate üldteadmiste korral võimaldavad nad uurida ja kirjeldada mingi perioodi ning valdkonna majanduslikke tingimusi kitsamalt või laiemalt, luues sellega taustraamistikku palju maalähedasemate, minu jaoks oluliste inimlike lugude tarvis. Ikka sellest samast, läbi aegade korduvast, muutumatust ja igakord erilisest inimloomusest ja -saatustest.

 

Tartu Juudi Ühispank. See rahvusliku tunnuse alusel loodud krediidiasutus tegutses aastail 1922-1941, olles oluline juudi kogukonna tegemistes. Mitte ainult majanduslikes-ärilistes tehingutes vaid ka juudi elu edendamises, näiteks laste õppemaksude tasumiste toetamisel jms. Meeldetuletuseks niipalju, et enne viimast maailmasõda elas Eestis umbes 4500 juuti, neist 900 Tartus.

 

Panga, algse  nimetusega laenu- ja hoiuühisus, loomine oli vormistuslikult ülilihtne. Ülesehitamist alustav riik soosis igati mistahes ühistegevust. Välja oli töötatud näidispõhikirjad, kus tuli täita vajalikud lüngad ning viia loodud krediidiasutus kohtumajja registreerimiseks. Olgu siis siia otsingumootorite jaoks tähendatud nimed, kes ühel novembrikuu päeval Tartus Raekoja platsil asuvasse Juudi majja kogunesid, koos nende tollaste Tartu elukoha aadressidega:

 

          vandeadvokaadi abi Salomon Kropmann, Riia tänav 16

          kaupmees Leo Mirwits, Promenadi tänav 6

          vandeadvokaat Julius Genss, Poe tänav 1

          kaupmees Hirsch Salmanowitsh, Aleksandri tänav 36

          hambaarst Samul Mendelew, Kroonuaia tänav 42

          kaupmees Abram Pasternak, Raatuse tänav 16

          kaupmees Itsik Kropmann, Holmi tänav 1

          kaupmees Dawet Uswanski, Soola tänav 3

          kaupmees Mark Kolowski, Ladumise tänav 43

          Moses Flaks, Aleksandri tänav 19

 

Juhatuse esimeheks valiti Leo Mirvits (Mirwitz). Sõna kaupmees on tänapäeval tagasihoidlik. Mehel olid ju tõepoolest kauplused ja laod Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kuid peale selle kogu Räpina paberivabrik. Pank töötas algselt suuresti vastastikkuse abistamise kassa põhimõtetel. Samas kaasati pidevalt juurde uusi osanikke nagu näha ka müüdavast osatähest. Seega ei saa me rääkida selle ühispanga puhul Tartu lokaalsest rahaasutusest. Juudi soost osanikke kogunes üle Eesti, arvatavasti kusagil 700 ringis. Kes tuli kümne krooniga, kes tuhandetega. Kõigile maksti korralikult igaaastast osanikutulu ja leiti lahendust osanike rahamuredele. Boonusena ka emakeeles (heebrea, vene, saksa).

 

Tartu Juudi Ühispank elas üle igasugused ajad. Algusaastate kasvuraskused, omavahelised arusaamatused, mõne juhatuse liikmega seotud skandaalid, suure majanduskriisi jne. Sellest toimivast pangast saadi lõplikult jagu alles Vene-Saksa ühistööna. Kommunistid natsionaliseerisid panga ja fašistid järgmisel aastal likvideerisid. Kuigi sisuliselt likvideerida enam polnudki midagi.

 

Kuu peale sõja algust. Kusagil siin asus Tartu Juudi Ühispank.

 

Paljusid juute tabas venelaste tulekuga eestlastega sarnane saatus: arreteerimised, vangilaagrid, küüditamised, surm. Nagu osa eestlastest nii ka osa juutidest asus uue võimuga agarale koostööle.  Leo Mirwitz arreteeriti, tema pere küüditati. Mirwitzite suur suguvõsa, tema vennad ja nende pered, kogu klann jäi repressioonide hammasrataste vahele. Leo suri asumisele saadetuna 21.04.1944.a. Sverdlovski oblastis. Kuuldavasti mõned Mirwitzite suure suguvõsa liikmetest jäid aga sakslaste kätte(?). Vaid vähestel sellest sugupuust jätkus ettenägelikkust emigreeruda juba enne sõda kuhugile Palestiina aladele. Eestlaste suur põgenemine tuli sõja lõpu poole. Selles valikute küsimuses ongi tänaseni siin sõbralikult kooseksisteerivate eestlaste ja juutide mõnikord tekkivate diskussioonide tuum mineviku hindamisel. Meil oli valikuid ühe võrra rohkem, juutidel samavõrra vähem.

 

*********

Selle osatähe müük iseenesest iseloomustab ilmekalt kogu vanavara maailma. Kogumist ja vahendamist, äri. Ajal kui keegi selle kümne kroonise osatähe pangalt ostis oli lihttöölise palk 30-60 krooni. Nagu mainitud, muutus see investeeritud raha ühel hetkel väärtusetuks paberiprahiks. Ometi seda ära ei visatud. Algul ehk mingites lootustes, hiljem aga seepärast, et lihtsalt ilus dokument. Eeldatavasti on osatäht käinud pärast omaniku surma veel mitmetes kätes. Pliidi alla sattumisest on seda päästnud ilmselt aktsia omapärane välimus. Mingil hetkel võis hakata tekkima ka mõtteid paberi haruldusest ja võimalikust väärtusest, kasvõi sümboolsest. Igas kuulutustelehes on vanakraami hulgiostjate reklaamid sellest, et ostavad seda ja toda või kõike korraga ning raha kohe kätte. Kuidagi nii või teisiti jõudis osatäht lõpuks arvatavasti selleni, kes maksiski siis "raha kohe kätte".

 

Edasi läheb ese juba professionaalsele ringile. Sinna, kus ostjast saab müüja, kes otsib kollektsionääri. Osade jaoks on selline ostan-müün tegevus samuti hobi, teistele lisasissetulek põhitöö kõrvalt, kolmandatele täispäeva töö oma kaupluseruumiga tegelikkuses ja/või virtuaalavarustes. Selline vahendustegevus eeldab juba kasumit ja mõlemaid pooli "rahuldavat" tehingut. Seesama Tartu Juudi Ühispanga osatäht müüdi eelmise aasta lõpul meie suurimas interneti oksjonikeskkonnas. Tehingu hinnaks kujunes 70 eurot. Suur raha võrreldes eeldatava "raha kohe kätte" hinnaga. Kuid ka vanavara äris on mitmesuguse haarde ja kaliibriga tegelasi. Eesti internetioksjonilt ostetud vana väärtpaber, Juudi panga osatäht läheb järgmise kuu algul müüki ühes Belgia oksjonimajas, mis on spetsialiseerunud ajalooliste väärtpaberite vahendamisele. Alghinnaks on määratud 200 eurot ja eeldatav ostuhind võib tõusta kahekordseks. Aeg on andnud osakule tagasi tema algse hinna ostujõu.

Samast osatähest olen kirjutanud ka siin.