Ei ole täna millegipärast sellist üldrahvalikku pidupäeva tunnet. Seda, mis meid kõiki tavaliselt esimesel koolipäeval ühendab, sõltumata vanusest. Kindlasti mõjutas see, et sellel aastal langes 1.september laupäevale ja osa koole otsustas oma aktused siis ära pidada. Äkki ongi see paras ja õige ettevalmistus harjumaks sellega kui teostub plaan alustada tulevikus kooliaastat juba augustis. Kaob kindla kuupäeva maagia. Tekivad uued harjumused ja traditsioonid. Siiski, isiklikult oleks mul asjade sellisest arengust pisut kahju. Võiks ju ikkagi aastas olla üks päev, õppeaasta algusepäev, kus hindaksime haridust, kasvõi sõnades. Võin ju tunduda iriseva vanamehena, kuid minu arvates oleme riigina praeguse iseseisvuse jooksul teinud kõikvõimalikku hariduse devalveerimiseks. Iga valitsus ja haridusminister isiklikult on püüdnud jätta jälje meie haridusellu. Kindlasti parimate ja heade kavatsustega. Paraku mulle tundub, et kokkuvõttes latt pidevalt langeb. Nii nagu suureneb lõhe rikkuse ja vaesuse vahel, laieneb kuristik ka haritud ja harimata rahva vahel. Kahju kui kooliaasta algus muutub tavaliseks argipäevaks ja me ise selles asjas ükskõiksemaks.
Aga eks igas peres, kus kooliminejaid, on tänane päev ikkagi pisut teistsugune. Mõnedes ehk isegi pidupäevahõnguline. Ees on aasta, mis toob rõõme ja pisut muresid. Vanast harjumusest soovin oma mõtetes, nagu teen seda paatoseta juba paarkümmend aastat - iga kooliaasta alguspäeval, et minu lähedastel, meie kõigi lastel, läheks see aasta igati korda.
Postitused
4 kommentaari:
Minul algab nüüd kahekümnes kooliaasta. Eriliseks mõtlen selle ikkagi ise - seni kuni Kaubamaja ees tädid gladioole ja astreid müüvad, on ka meeleolu ülev. Aga võibolla on see ka mingi tartu-spetsiiifika.
Ja ema-isa on ka järjepidevalt 1. septembril korraldanud laste ja sõprade kokkutuleku: söögid-joogid ja laste mõõtmine. Mis sest, et mingi hetk enam lapsi mõõta ei ulatanud ja ajalooline meetripuu sauna seina peal näitab, kuidas aastate möödudes lapsed hoopis kahanema on hakanud :)
musi su koonukesele selle jutu eest
Ka meie tähistasime tänast päeva pere kokkutulekuga-üks tüdruk läks 4. klassi, järgmine 11.klassi, kolmas neiu TÜ 2.kursusele, 4.neiu jätkab TTÜ Tartu kolledžis magistriõpet ja 5.neiu(tema on kahjuks kaugel Tallinnas) TTÜ-s 5.kursusel. Väga meeldiv oli, et lapselapsed otsustasid seda vanaema juures tähistada nii, et ise tegid koogid-söögid ja koristasid- pesid nõud. Ene-Liis.
Südantsoojendav on lugeda, et keegi ja kusagil on suutnud luua peretraditsioone, mis seotud uue kooliaasta algusega. Oli ka minu elus periood, kus koolialgust tähistati. Iseenda ja elu heitlikuse tõttu loodetavalt ka pärast mind. Peretraditsioonid on mulle oluline ja valus teema. Nüüd, vanas eas, olen püüdnud abitult siduda oma paljude laste elusid kokku. Kahjuks olen selles asjas kohmakas ja asi tekitab rohkem deprssiooni kui rõõmu.
Emmeliina, tänan, ka vana hunt on liigutatud kui mõnikord ta koonu silitatakse :)
Postita kommentaar