kolmapäev, 15. veebruar 2012

Isa ja tütar

Sellel pildil on isa ja tütar viiskümmend aastat tagasi. Tänaseks on isa juba mõned aastad teispoolsuses ja tütrest on saanud vanaema.

Ühe mind huvitava teemaga seoses lehitsesin British Pathe internetiarhiivi. Ma ei tea mispärast ja kuidas on sinna arhiivi sattunud pisut üle minuti kestev kroonikapala 1961. aastast. Siis, vahetult peale jõule toimusid Tallinnas üleliidulised meistrivõistlused akrobaatvõimlemises. Informatiivset on selles ringvaatepalas väga vähe, kuid teostatud on see igati professionaalselt. Pala on loogiliselt üles ehitatud, korralikult üles võetud ja monteeritud. Need, kes pisut kodus filmi- või teletöös teavad, et materjali sujuvaks monteerimiseks on vaja tegevust, tausta, üldplaane ja suuri plaane, jne. Ning ühe kaadrina ongi kasutatud operaatorile või režssöörile arvatavasti sümpaatselt mõjuvat isa väikese tütrega suures plaanis.


Jah, tõepoolest on kroonikapalasse juhuslikult, sekundiks sattunud Rein Ristlaan koos tütrega. Alla kolmekümnesed lugejad vajaksid kindlasti selgitust, kes on see Rein ja tema tütar Reet. Antud blogi ei ole paraku see koht, kus nendest asjadest pikalt kirjutada. Rein Ristlaane elu väärib hoopis omaette raamatut, mängufilmi, dokumentaalsaateid või -filme. Väga utreeritult võiks iseloomustada vaid seda, et Rein Ristlaan oli arvatavasti üks vihatumaid ja põlatumaid eestlasi XX sajandi lõpukümnenditel. Tema tütar Reet Oja oli aga üks säravamaid ja populaarsemaid ekraaninägusid Eesti Televisioonis, kelle telekarjäär paraku ootamatult katkes.

Olen täielikult veendunud, et selles filmilõigus on nad suures plaanis tõesti juhuslikult. Sellel hetkel pole Rein Ristlaan isegi veel kompartei liige. Keemikuna on ta teinud küll edukat tootmisjuhi karjääri. Üsna pea saab temast ehitusmaterjalide tehase direktor ja alles siis saab temast kompartei liikmekandidaat. Mõned aastad hiljem tuleb täitevkomitee, siis partei keskkomitee ja lõpuks seesama töö kõrge parteifunktsionärina, mille pärast väga paljud teda vihkasid.

Minul oli temaga otsest kokkupuudet vist kaks korda - ei midagi olulist ega suurt. Oleks selle mehe sünniaasta olnud kakskümmend aastat hiljem, võinuks temast ehk saada päris hea keemikust EV peaminister. Ning kui see teine keemik oleks paarkümmend aastat varem sündinud, siis oleks tollest saanud ehk veelgi püüdlikum ideoloogiasekretär.

Seda ma aga millegipärast usun, et Rein Ristlaan oli hea isa ning vanaisa.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Neli aastat hiljem andis RR Tallinnas ühes koolis ühiskonnaõpetust. Nägi välja samasugune nagu sel pildil, tundsin toonase õpetaja pildilt kohe ära, enne kui nime lugesin.

Hundi ulg ütles ...

Kas ma sain õieti aru, Anonüümne, et see pidi olema kusagil 1965/66 õppeaastal?

Anonüümne ütles ...

1964/65.

helle ütles ...

Mulle paraku meenub, kuidas RR käis meil koolis ja kohtumisel õpetajatega ähvardas tagajärgede eest, mis kaasnevad natsionalismi ilmingutega koolinoorsoo hulgas. Oli aasta 1985 vmt.
Aga kindlasti oli ta väga hea isa... ja tütar meeldis mulle ka.

Hundi ulg ütles ...

Muuseas olen suhteliselt palju lugenud kunagise Saksamaa propagandaministri Goebbelsi kohta. Kõik väidavad, et ta oli tõepoolest hea isa oma lastele ja kasuisa oma naise pojale. Ma ei kujuta ette isana tema seisundit pärast seda kui laste ema, Magda (see oli vanematevaheline kokkuleppe, et just Magda), oli lastele andnud surmava koguse mürki enne abielupaari enesetappu. Jah, ka Joseph oli vihatud, kuid kellegi poolt ikkagi armastatud.

Polkovnik (Kadri) ütles ...

Aeg teeb inimese...