Mõned lood lähevad hinge. Ma ei tea milles asi, kuid tihti äratavad loomalood meis rohkem empaatiat kui jutud inimestest. Mõni aeg tagasi lugesin hommikul kohvilauas sellest, et täna elab meil täisvaesuses üle neljakümne tuhande lapse. Esimese reaktsioonina kihvatas: kurat, vene ajal küll midagi sellist polnud! Tüüpiline nõukogude ajal elanud inimese reageering, mis paljudes kutsub esile veelgi raevukama vastureaktsiooni: kurat, kasi siis Venemaale kui sulle seal rohkem meeldib! Aga see selleks. Juba on silmad kinni järgmises uudisloos, haukad järjekordse ampsu hommikusest priskest vorstisaiast ja jood suure lonksu magusaks tehtud kohvi. Sest mida saan mina, väike inimene, sinna parata, et Eesti on täis nälgivaid lapsi.
Asi pole selles, et vaesusest rääkiv artikkel kajastas ainult murttekitavaid arve ja kedagi ei personifitseeritud. Ma olen tähele pannud, et isegi tõsilood konkreetsetest õnnetutest inimestest ei tekita minus sedavõrd tugevaid emotsioone kui seda teevad sellised artiklid, mida eile lugesin The Guardian'ist. Sealne fotoreportaaž ja jutt räägib hobusest Astro, kes vajus rannas mudasse, meri aga hakkas tõusma. Tema perenaine Nicole Graham oli kõik see kolm tundi truult oma hobuse kõrval kuni hobust prooviti päästa:
Selliseid, hingekriipivaid lugusid on meelde jäänud palju. Mõnest sellisest tõsiloost on saanud südamlik mängufilm:
Aastaid enne seda kui ameeriklaste film tegi Hachiko maailmakuulsaks, toimus samasugune lugu näiteks ka Togliatti linnas Venemaal. Selles lühikeses videosüžees on väga ilus tekst. Lühidalt kokkuvõttes toimus avarii. Noor abielupaar hukkus. Nende koer, kes oli samuti selles autos, jäi elama. Seitse aastat valvas ta iga ilmaga seda kohta, kus ta viimati oma peremeest nägi. Linnarahvas hakkas seda peremeheta koera armastama. Pärast koera surma tehti korjandus ja sellele kohale kus koer seitse aastat ootas oma peremeest, püstitati mälestusmärk:
"Koerale, kes õpetas meid armastusele ja ustavusele"
inimesed.
Postitused
6 kommentaari:
Mulle lähevad ka need loomalood väga hinge. Mitte, et laste omad ei läheks.
Aga see,et nõukogude ajal polnud vaesuses elavaid lapsi, pole tõsi. Meie olime küll väga vaesed. Tõsi, ka vaesuse mõiste oli teine ja võib-olla oli see tavaline, et nädal aega enne ema palgapäeva oli toiduks ainult kartuleid, needki oma aiamaal kasvatatud ja käe otsas rongiga linna veetud.
Ma pole ühegi filmi puhul rohkem nutnud, kui venelaste Valge Bim Mustkõrva vaadates.
Võibolla on asi uudise visuaalses küljes. Ühe koera pilk annab edasi rohkem emotsioone, kui pikk arvandmeid täis artikkel. Samaoodi mõjub tegelikult ka kaader kannatavast lapsest.
Vaesus vist ongi suhteline mõiste. Seda palgapäevast palgapäevani elu elas vist enamus nõukogude inimesi. Enamik meist olimegi vaesed, sest elasime vaeses riigis. Mina kasvasin paljulapselises peres ja see polnud ka eriti meelakkumine võrreldes koolikaaslastega.
Nüüd, kus käärid ühiskonnas on mõõdetavad kordades, paistab vaesus ka enam silma. Kahjuks on materiaalsele vaesusele lisandunud kooslusena ka vaimne vaesus. Teisisõnu, paljudel tänastel vaesuses elavatel lastel on perspektiivid parimaks eluks täiskasvanuna küllalt hägused.
-------
Valge Bim-mustkõrv oli tõesti hea.
2rme unustame alkoholi.
Enamasti on vaesus alkoholi n2gu, kainet ja korralikku vaesust kipub iseloomustama vaimne alaareng v krooniline haigus, millega inimene vajab toimetulekul abi. Olen p2rit ja elan ikka veel vaeste inimeste keskel ning see j2reldus on ysna adekvaatne.
Ma n2en iga p2ev k6rvalt, kuidas alkohol on paljude inimeste elus nr 1, ja joobe nimel ei hoolita t88kohustustest, perest, lastest. Ja inimese isiksus v22rastub ning me ei saa enam r22kida vaesest ja 6nnetust, vaid sihikin dlalt tegutsevast s6ltlasest, kelle suhtes yhiskond ei tohiks olla nii leebe, nagu ta praegu krooniliste s6ltlaste ja nende tekitatud kahjude suhtes on. Kui haiget inimest saab aidata ja 6petada, siis joodik ei hooli isetegemisest ega taha haridust omandada, vaid parasiteerib aitajate heal tahtel ja isegi kiitleb oma "toimetulekuga".
Wiki:
Estonia is listed as a "High-Income Economy" by the World Bank, as an "advanced economy" by the International Monetary Fund. The United Nations lists Estonia as a developed country with a Human Development Index of "Very High".
Ja Jaan Tätte päästis nüüd küll põdra,kuid...Nii kurb.
Aga see koeralugu? Kirjutati paari aasta eest selline lugu Tartu kohta ju!
Postita kommentaar