Ma ei saa talle sünnipäevaks õnne soovida. Sest teda pole juba 33 aastat. Ning isegi kui see ilus muinasjutt teispoolsusest, millesse me väga tahame uskuda, oleks tõde, siis pole ma kindel, kas õnne soovimine oleks kohane. Seal, kus igavene õnn, soovitakse kindlasti midagi muud. Mida aga täpselt sinna soovida, saame me kõik teada siis kui saabub meie aeg.
Oma lastelastele on ta sisuliselt võõras inimene. Osa nendest on sündinud juba pärast tema lahkumist. Vanemad lapsed olid aga sedavõrd mudilased, et vaevalt teda mäletavad. Seepärast lapselapsed tema sünnipäeva ei tähista ega mõtle sellel päeval temast. Ja ega nad ausalt öeldes teagi vist tema sünnipäeva. Kindlasti aga oleme meie, kuus õde-venda sellel päeval mõtetes temaga, siduva lülina mineviku ja tuleviku vahel. Otsides oma lastes tuttavaid näojooni, žeste, mingeid kilde iseloomustki. Aga mitte ainult seda pärilikku ei pea me oluliseks. Mõnedel tema lastest on olnud õnn olla lapsevanemaks ka nendele lastele, kes ei põlvne otseselt temast. Seepärast me õdede-vendadega teame, et perekonnas antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi ka muud peale geenide. Ei ole geneetilised seosed alati need esmatähtsad. Kui mul endal õnnestus kõigile oma lastele nende eneste teadmata anda edasi kasvõi imepisikese osa sellest ilusast ja heast, mis oli temas, siis olen ma rahul.
Täna on mu ema sünnipäev.
Postitused
6 kommentaari:
Võime näha & tunnetada aega on inimesex olemise tähtsamaid osi. Me oleme mitte ainult need, kes me hetkel oleme, vaid me tuleme kuskilt ning läheme kuskile. Ehk olen ma friik, aga ma ei näe enam puhast praegust hetke. Alati hõljub mu ymber paras kogus minevikku v väreleb teadmata tulevik.
Kui on veel alles pilte, lugusid jne, siis on mõttekas neid kirja panna. Nii, nagu "vanasti" ylikud koostasid perekonnakroonikaid & suguvõsapärimuste kogusid. Parimale pärgamendile maaliti kuldsete tähtedega ning parimate tavade kohaselt. Ka meie oleme väärt muud kui kuluheinana minevikku kaduda.
Loodan, et su lugupeetud ema jättis endast maha parema maailma.
Ilus postitus!
see pilt...see pilt on nii...Ilus
ütleb nelja poja ema
Panen küünla põlema... emade mälestuseks, vanaemade mälestuseks...
Ja mõtetes on nad ju ikka ja kogu aeg olemas.
Armas :)
Ja kindlasti on teis ja teie lastes killuke temast - see on see miski, mida sõnadesse panna ei saa...
Põleski mul eile õhtul ja mõned öötunnid lisaks küünal. Ning nii uskumatu kui see ka kõlab, tuli ema mulle unenäkku külla. Küll oli kahju ärgata...
Postita kommentaar