Eelmisel nädalal jälgisin venekeelset mõttevahetust, mis tekkis ühest arvatavasti perearhiivi tarbeks jäädvustatud videost. Moodsal ajal riputatakse oma perepildid, -videod tihti internetti kõigile vaatamiseks. Keegi korjas selle videojupi ülesse ja tekitas diskussiooni. Me kõik teame, et eksisteerib selline mõiste nagu seksuaalne enesemääramise õigus. Termin ise on juriidiline, kuid tugineb meie moraalsetele tõekspidamistele. Üldjoontes on selle seksuaalse enesemääramise õigusega niivõrd-kuivõrd kõik selge ja lihtne. Ning see on hea.
Vaadates seda videot ja jälgides tekkinud arutelu pidin tunnistama, et meie eetikas ja moraalis on ulatuslikud hämarad tsoonid. Kui keegi tuleb minu või sinu last käppima, hullem veel, kui lapse oma vanemad saadavad kaitsetu suhtes korda siivutusi, siis on meie hinnang ühene. Kui aga lapse lähedased koos võõraste onude ja tädidega kepivad lapse ajusid, siis... Viimases, ülevindi keeratud lauses oligi selle diskussiooni sisu. Lapse vaimse enesemääramise õiguse mõistet juriidikas ei ole. Ja ei saagi olla. Sest meil puuduvad ühtsed moraalsed tõekspidamised. Seega kõik need tegevused ja toimingud laste kallal, olgu nad millised tahes, kuid mis jäävad väljapoole lapse seksuaalset enesemääramist ja peksmist on ühiskonna poolt lubatavad. Sest seda nimetame me kasvatuseks.
Postitused
7 kommentaari:
Õudne, jube!Kujutan ette millist surmahirmu see laps tundis.Kindlasti ärkab ta öösiti hirmujudinatega üles ja kas ta ikka usaldab veel oma vanemaid.
Paljud vanemad mõistavad sellise käitumise üle kohut. See on vägivald. Kas ükski lapsevanem on kunagi mõelnud selle üle, et ka see on vägivald väikese lapse suhtes, kui 1-1,5 aastane laps pannakse lastesõime. Võõraste inimeste hoolde, võõrasse keskkonda. Vanemad lahkuvad, lapsed on meeleheitel ja nutavad, neid on pea võimatu rahustada. Kuidas lohutada, kui lapsi on sõimes oma paarkümmend.Ahastus ja nutt kestab kuni vanemate saabumiseni. Mõni laps kohaneb, teine haigustub pidevalt kuna närvisusteem on vastuvõtlik. Hiljem, vanemas rühmas, juba 4-5 aastaselt pissitakse ikka veel öösel voodisse, päeval püksi. Paljudel tekkivad söömishäired.
Selle kõik tekitab samuti vägivald lapse suhtes. Hea põhjendus: on vaja käia tööl, elame asjade maailmas. Nii see on, kellele usk, kellele asjad, kellele miski muu millega põhjendada oma vägivalda lapse suhtes.
Esmakordselt seda video vaadates sain Sinuga ligilähedase emotsiooni, Neiud ärevil. Kas neid usurituaale ei saaks kuidagi korraldada ilma last piinamata, mõtlesin. Aga me vist olemegi need mõned vähesed ja üksikud, kellele sellised asjad veel korda lähevad.
Enamus inimesi kehitab õlgu, et kah mul suur asi?! Ja see ongi see moraali hämar tsoon. Kolmele inimesele tundub, et tegemist on moraalitu, vägivaldse käitumisega lapse suhtes. Rohkem on arvatavasti neid, kes ei näe siin midagi taunimisväärset. Ja valdavale enamikule on sügavalt kama. Moraalsetel tõekspidamistel on samuti omadus liberaliseeruda. Aktsepteeritakse arvamuste ja käitumise erinevusi. Õnneks mina seda ei näe, kuid tundub et mingil hetkel jõutakse selleni, et laste käppimise suhtes ollakse sama ükskõiksed - kah mul suur asi?! Eesti ühiskonnas jõutakse selleni kindlasti varem kui vene kultuuriruumis.
Sinu arvamus, Anonüümne, toob mind taas ja jälle ühe mõtte juurde. Vene ajal lasti teatavasti naised 55 ja mehed 60 pensionile. Täpselt paras aeg kui sündisid lapselapsed. Noored vanemad käisid tööl või õppisid, elujõulised vanaemad-isad hoidsid lapsi. Muidugi on see kirjeldus lihtsustatud ja kõik polnud päris täpselt nii. Ometi oli ja on selles mingi loogika. Sama mudel toimis eesti taluühiskonnas.
anonüümsele.
meie põlvkond pandi sõime 6 kuuselt.
elus.
Neiud ärevil, ma kujutan ette, et mõni laps tunneb surmahirmu ka arstikabinetis näiteks kaitsesüsti saades või näiteks kõrvaarsti juures, kui see peab trumminahkadesse augud torkama, et mäda välja pääseks. Laps karjub elu eest ja rapsib, arst ja õde hoiavad teda vägisi kinni... Kas ta ärkab hirmujudinatega? Kas ta kunagi usaldab veel oma vanemaid?
Kas sina teeksid midagi oma lapsele, mis hetkel ei tundu armas ja mõnus, kui sa oleksid täiesti kindel, et see tagab su lapsele hea tuleviku? Kui need inimesed on veendunud, et ristimine annab nende lastele näiteks eluaegse üleloomuliku kaitse? Kui sa oleksid selles täiesti kindel, kas sa siis loobuksid sellest ja annaks oma lapse pigem igasuguse kurja meelevalda, sest see kümme sekundit lapse elust ei ole talle mugav?
ytlen kohe, videot ei hakanud vaatama. ma ei talu vägivaldseid stseene.
pagan, ristimisex on ka muid mooduseid kui hoida kinni mitmesaja aasta vanuseid kombeid ajast, kui kogu inimese elu oli täis vägivalda & hirmu, mille juures lapsukese vettekastmine oli yx vaguramaid katsumusi.
antud situacioon on väärikast traditsioonivärvingust hoolimata jõhker ning paneb mõtlema, kuipalju meie suhtumisi pärineb veel tugevamaõiguse, vägivalla ning surmaga pikit aegadest.
praeguseks hetkeks tuleb videoekraanile vaid kiri :seda videot ei ole olemas!
Postita kommentaar