See on kõigile teada tõde, et meestega on kehvad lood. Küsimus pole mitte üksnes nirude meeste saadavuses, vaid üleüldse. Poisslapsi sünnib küll reeglina rohkem, kuid nad saavad otsa ja kuluvad kiiremini kui samal aastal sündinud tüdrukud. Selline enneaegne ots ennem loomulikku otsa. Seepärast ongi siis naistel mõnede asjade toimetamisel meestest puudus käes. Näiteks nael vaja seina, prügikast välja - sellised tõsised meeste tööd. Sobiva mehe puudumisel kirub loll naine saatust ja välimust, tark naine aga pöördub statistika poole uurimaks, et kus nagu lihtsam oleks parasjagu vaba meest leida.
Iseendast mõistetavalt tuleb selleks kaardistada piirkonnad, kus mehi elab rohkem kui naisi. Olgu siis siinkohal ära toodud need meheleidmiseks sobilikud kohad:
Harjumaa - Kernu, Kuusalu, Padise
Hiiumaa - kogu saar, välja arvatud Kärdla linnIda-Virumaa - Alajõe, Iisaku, Lohusuu, Maidla, Sonda, Vaivara
Jõgevamaa - Pala, Palamuse, Saare, Tabivere
Järvamaa - Albu, Imavere, Koeru, Koigi, Paide(vald), Roosna-Alliku, Väätsa
Läänemaa - kogu maakond, välja arvatud Haapsalu linn, Risti ja Taebla
Lääne-Virumaa - Rägavere, Vihula, Viru-Nigula
Põlvamaa - kogu maakond, välja arvatud Kõlleste, Orava, Põlva linn, Räpina, Veriora, Värska
Pärnumaa - Are, Koonga, Sauga, Surju, Tõstamaa, Varbla, Vändra
Raplamaa - Käru, Raikküla, Vigala
Saaremaa - kogu maakond, välja arvatud Kuressaare linn, Orissaare, Ruhnu, Salme
Tartumaa - Kambja, Konguta, Laeva, Meeksi, Peipsiääre, Piirissaare, Rannu, Rõngu, Tartu(vald), Vara
Valgamaa - Hummuli, Karula, Puka, Sangaste, Taheva, Tõlliste, OruViljandimaa - Halliste, Kolga-Jaani, Paistu, Saarepeedi
Võrumaa - kogu maakond, välja arvatud Antsla, Vastseliina ja Võru linn
Noortele tüdrukutele võib rääkida mida tahes, nemad niikuinii ei kuula. Kogemustega naine seevastu teab, et linnades leidub vajalikul määral mehi ainult ehk pisipere soetamise tarbeks kui ühte meest mitme peale pidada. Mingil hetkel on siis see Hetk, kus uued väljakutsed ja need asjad. Siis osutub kasulikuks see teadmine, kus need ripakil mehed pesitsevad. Et mitte tühja tuult tallata, tasubki ülaltoodud nimekirjas näpuga järge ajada. Vastasel korral võib otsingutega sattuda ühe mu lemmikblogija juurde, kolkakülla täis leski, mahajäetud maju ja rebaseid. Õpetuse järgi talitades on aga nii, et kes otsib see leiab. Mis sest, et mitmetel leitutest võib "parem enne" olla juba möödas või muidu mõni defekt küljes. Aga nagu mu lapsepõlve muldvana vanatädi ütles kunagi kümne aastasele poisikesele paberossi ulatades: "Poiss, tossuta niisama - siis oleks nagu mehe lõhn tares."
Postitused
21 kommentaari:
Need poisid, kes elavad linnas
mõne peenema ameti peal,
need neidude meelest on hinnas
mis maksab üks talumats seal?
ma läksin linna õppima, elama, töötama, kui paratsiteerida Aleksander Mylleri majal olnud mälestustahvlit. Maal ning linnas veedetud aastate vaatlustulemusi võrreldes peab ytlema, et linnameeste olmeline, hygieeniline jms tsivilisatsiooni näitav tase on pisut kõrgem, samuti on nende sotsiaalsed oskused paremad. Viimane määrabki ära võimaluse kasvõi ajutisi lähedussuhteid luua - võpsikus yleskasvanud vägivaldne, räpane, sõnavarata isik lihtsalt EI sobi pereeluks, kuigi sama võib öelda ka tänaval yles kasvanud vägivaldse, räpase & sisutu sõnavaraga isiku kohta...
mul trehvas teistmoodi. Võiksin omaenda abikaasa kohta pika ning põneva vaatluspäeviku kirja panna, aga temagi kuulub reegli alla - linnas on inimesel rohkem võimalusi õppida rääkima, puhtust pidama ning peenemat ametit omandama. Samas, kui maaelu nõuab hoopis tesitmoodi elujõudu, mida linnainimesel jälle pole. mina olen ellujääja-tyypi maanaine, kelle linnast võetud mees "päris" maaelukoolitust pole saanud ning vajab pidevat topsutamist - see-eest aga on tal tugevad sotsiaalsed oskused. Neid pole aga enamusel maaossidest...
Sotsiaalsed oskused pole libe jutt, manipuleerimine vms ja oskus jootmise abil oma tahtmisi saada, vaid võime teist inimest kuulata, austada, teda adekvaatselt hinnata ning teha koostööd.
Pool sajandit tagasi mindi mehele, suurt palju mõtlemata, tehti lapsi ja siis hakati arutama, et kas see on siis see, mida ma tahtsin. Nüüd elatakse enda jaoks, tehakse karjääri, otsitakse ideaalset teist poolt. Aga aastad veerevad ja nõudmised teisele poolele suurenevad. Kõigil. Nii siis ongi raske leida, ei kõlba üks, ei kõlba teine.
Aprillinali?
Mehed elutsevad maal, naised linnas?
Nii nad kokku ei saagi?
Ei ja jah, Sjgelle. Nimekiri on küll õige aga järeldused pigem aprillinaljased.
Ma usun, et küll nad kokku saavad -esimese ringi ajal liigub linnas nii noormehi kui neide. Aga teisele ringile minejatel tekib linnades juba probleeme. Siis pole naistel neid vabu mehi valikuks tõepoolest enam palju võtta.
Naljapäeval võib rääkida nii, nagu asi on. Igaüks võib seda võtta tõena või naljaks pöörata, sõltuvalt vaatenurgast.
Kui mina praegu tahaks meest leida, siis oleks muidugi esimene valik välismaa mehed, kus sobivas vanuses mehed on paremini säilinud. Aga ma ei taha võõramaa meest ega elu väljamaal.
Sinu geograafiline juhend minu arust eriti abiks ei ole. Geograafia on hoopis väga suur lahutaja, sest kui mõlemal on kena kodu olemas, aga erinevas maakohas, kes siis kelle juurde koliks? Eriti kui suhete tulevik alles ebaselge.
Kui vaadata ringi kohapeal, siis tuleks mehi otsida ikka sealt, kus neid on, mitte sealt, kus valgem on otsida. Vihjan siin vanale naljale, kus mees otsib kadunud kella tänavalaterna alt. Kus ta tegelikult selle kaotas, pole oluline.
Ehk siis laterna all mehe otsimine oleks kõik need tutvumiskuulutused, kus kena naine otsib sümpaatset meest, kellega teatris, tantsimas ja reisil käia. Sealses valikus on naisi palju ja mehi vähe, needki reeglina kas endast ülimalt heal arvamusel olevad mehikesed, naiste kulul elada soovivad tüübid või lausa kurjategijad. Selliseid küll ei tahaks.
Seega tuleb otsida sealt, kus mehi rohkem on. Näiteks õllekast. Minu vana elukoha akna all oli õllekas, mis öö läbi lahti oli. Mõnikord veetis ka minu mees seal pikki tunde. Kui lõpuks teda koju tooma läksin, nägin, et see koht on ju naiste paradiis. Ega siis kõik mehed, kes seal istuvad, pole lootusetud joodikud. Muidu poleks neil rahagi. Naisi aga sellises kohas ei käi ja konkurents oleks minimaalne! Siis ise vaatad, kas mõni neist meestest oleks pärast puhtaks pesemist ja kõhu täis söötmist ka tarvitamiskõlblik...
Aga, kui aus olla, siis milleks mulle uus mees? Saaks vanastki kuidagi lahti!
Kerge seenevihma korral võib tekkida ka uusi meheleiupaiku ja vanad kipuvad liiga usina korje tõttu kõrbestuma :)
Endiselt on vastuseta juba paljusid naisinimeste põlvkondi vaevanud küsimus: olgu selle mehe püüdmise/korjamisega kuidas on, aga kuias püütud/korjatud saaki puhastada, konserveerida ja säilitada? Soolatult? Kuivatatult? Piirituses?
Ma elan ka ühes kirjutises nimetatud kohas... a nagu öeldakse, hunt kodu ümbert ei murra. Nii et ei jäänud muud üle, kui kaugemalt nurgast importida :)
Kaamos, kuivatada kindlasti ei tohi! Kuivatatud mees pole enam mees ega midagi! Piirituses hoimisel on see probleem, et kui isend juba selle sisse panna, siis on oht, et ta jääb kuivale kiiremini, kui piiritust juurde valada jõuad. Soola kohta ei oska ma midagi kosta, pole proovinud. Arvan, et tasuks proovida nn omas mahlas säilitamist. Mees peaks end tundma kui kodus, aga natuke maitsestamist ei tee ka paha...
Samas, kui keskendud otsingutega mõnda suhteliselt spetsiifiliste liikidega leiupaika, nagu näiteks õllekas, kiirendusvõistlused või kolkaküla, siis pead valmis olema teda ka leiukohast tulenevatele erivajadustele vastavalt pidama. (Loomult ettevaatlikuna ma ilmselt ilma jäängi!)
No oli mul seda postitust vaja! Nüüd naistel ütlemist ja tänitamist...
Mesasja, millal need naised enne tänitanud on? Naisinimesed ei tea selle keerulise sõna tähendustki!
Naised arutavad tehniliste üksikasjade, leiukohtade kvalitativsete ja kvantitatiivsesete erinevuste ja konserveerimisnippide üle. :D
Targad naised ei hakka nii laiahaardeliselt mehi otsima. Ring tuleb koomale tõmmata. Registreeruda meesteklubidesse. Jahimeeste klubi või kalameeste klubi, hea tahtmise juures leidub neid veelgi, kus saab ainsa naisena õilmitseda. Jahilooma tükeldamise ajal on paras aeg minestada, küll siis avitajaid ja hoolitsejaid leidub, meestele meeldivad nõrgad naised. Ei ole see jaht meestele nii hull midagi, nutti peab olema.
Kõigist kommidest jäi sõelale võtmesõna. - erivajadused.
Ning kas need sobivad meie endi põhi- või erivajadustega.
Halvemas seisus on need naised, kellel igasugu erivajadusi vähem on, qna sellisel juhul tekib hammasrataste sobivus väiksema tõenäosusega kui meesisikuga sarnaseid hambaid omaval naisisikul.
Sest edukaks koosvuramiseks ei piisa, kui kummalgi on keskne võll e vajadus syya, soojas magada ja intiimseid toiminguid teostada - samas kui enamus näitajaid on hoopis teised. Ei saa ju mitsu käigukasti toppida dodgesse niisama, et äkki sobib.
Eluline näide: millest suudavad omavahel rääkida mitmekylgselt harit naiskunstnik ja rangelt spetsialiseerunud puulõhkuja, elik milliseid yhishuve omavad 19-aastane suurte töökogemustega kyynetehnik ning palju-palju inimesi õpetanud-arstinud lionsklubilane? samas kõik potentsiaalsed õllekakylastajad?
Palun andeks ohjeldamatu sarikommenteerimise pärast, aga keel ja näpud sügelevad Kaarna viimasena püstitatud küsimusele ühe sõnaga vastama: õllest.
Jah, aga kui minna õllekasse eesmärgiga sealt kaaslane leida, siis sa ju ise tegelikult õllest - või vähemalt selle konsumeerimisest õllekas - ei huvitu? Sama efekti annab jahiselts. Et leiad küll mehe, aga see veedab iga jumala vaba hetke oma jahiseltsiga kusagil metsas, ja sul pole õigust kobiseda kah!
Ja kui sa päriselt kah õllekatest või jahilkäimisest lugu peaksid, siis oleksid ju ammu sealt endale mehe leidnud, tahad või ei taha!
Sõltub ju, mis vanuses see meheotsimine käib. Noorest peast arvad, et mees peaks multifunktsionaalne olema. Hilisemas eas saad aru, et see on ju võimatu nõudmine ja teed endale selgeks, mida üks mees üldse suuteline pakkuma on.
Mehe otsimisel ei tohi silmist kaotada eesmärki, milleks teda üldse vaja oli. Originaalses postituses oli ju, et kui meest oleks vaja selleks, et "näiteks nael vaja seina, prügikast välja viia" jne. Sõnaga, tegevusteks, millega naine ise ei saa või ei taha tegeleda. Täiesti kõrvaline on nõue, et mehega peaks millestki rääkida saama. Milleks siis jumal sõbrannad on loonud! Peale selle on olemas blogid, eksole. Vaimset ja vaimukat vestlust niipalju kui kulub. Mees on ikka asja pärast. Ja kui pikka aega ikka ühte ebatäiuslikku meest enda läheduses välja kannatada jõuakski. (Täiuslikke mehi me siin ei vaatle, sest see on väljasurev liik). Seega on ju väga hea, kui ta suurema osa ajast õllekas või jahil on. Peamine hindamiskriteerium oleks, et ta täidaks ära need funktsioonid, milleks ta võetud sai.
Meest on vaja vaid ühel eesmärgil, et teda armastada ja saada järglastele eeskujuvääriv subjekt.
Vanatüdruk teeb õhtust jalutuskäiku, kui äkki hüppab põõsastest välja
maskis röövlipoiss. Kostub närviline röögatus:
"Raha!"
"Kus?"
"Elada tahad või?"
"Sinuga või?"
"Ah nii, võta riided seljast!"
"Aga sina?"
"Kuram, kui veel piiksatad, siis vägistan!"
"Piiks-piiks-piiks!"
Pean kohe ka selle elulise kirjelduse lisama:
Naise unistused:
15–aastaselt: „Peaasi, et oleks noor ja kena ja rikas ja vallaline mees”
20-aastaselt: „Peaasi, et oleks kena ja rikas ja vallaline mees”
25-aastaselt: „Peaasi, et oleks rikas ja vallaline mees”
30-aastaselt: „Peaasi, et oleks vallaline mees”
35-aastaselt: „Peaasi, et oleks mees”
Nihuta natuke, nii viie aasta võrra iga peaasja, ja 15aastasele ulmadesse pane: peaasi, et oleks prints valgel hobusel!
Postita kommentaar