reede, 23. aprill 2010

Kasulikud raamatud

Kindlasti on blogijate hulgas rohkesti inimesi, kes loevad näiteks eneseabi raamatuid. Aga ka igasugust muud õpetlikku. Mõnel on mõni spetsiifiline teema, näiteks, kuidas rikaks saada. Teine tahab õnnelikuks saada. Kolmas tahab mõlemat. Raamatupoodide riiulitel on targad raamatud, kuidas kodus mööblit paigutada, viinamarja kasvatada, alkoholismist vabaneda jne. Eriti põnevaid teadmisi aga miks mitte ka lugemismõnu pakuvad nn. vaimsuse raamatud:

"Kui tee, mida mööda te käite, toob teile valu ja kannatusi, siis astuge sellelt viivitamatult kõrvale – teie teekond peab teid rõõmustama." (Valeri Sinelnikov "Kavatsuse jõud")

"Alates ajast, mil oleme väga noored, kujutame ette, mismoodi te alasti välja näeksite. See pole teadvustatud tegevus. See on nagu hingamine või röhitsemine – see lihtsalt juhtub." (David M. Matthews "Iga mees näeb sind alasti")

"«Väike hääl» elab selles lühikeses 15 sentimeetrises vahemikus Sinu parema ja Sinu vasaku kõrva vahel. Äge on aga see, et Sa võid õppida seda taltsutama 30 sekundiga või kiiremini ja elada erakordset elu." (Blair Singer ""Väikese hääle" taltsutamine")

Kui kellelgi kõigist neist tarkustest abi, siis on tore. Tutvusin lihtsalt Rahva Raamatu veebipoega. Kahjuks ei leidnud sealt ühte venekeelset õpetlikku ja kasulikku raamatut, "Kuidas seletada lapsele, et kavatsete ta maha müüa". See käsiraamat peaks ju müügil olema kõigis hästivarustatud raamatuärides. Hea kingitus või sedasi. Aga miks mitte ka ise läbi lugeda ja siis seda raha eest õpetama hakata. Rahapuudusel asi seegi.

14 kommentaari:

moosiriiul ütles ...

Jah, tundub tõesti, et kel korralik raamaturiiul, sel ei tohiks elus mingeid muresid olla. Alustad sellest, "Kuidas kohtuda inimesega", siis kas "Kuidas mehi püüda" või "Kuidas taltsutada daami". Siis võiks lugeda "Kuidas ohjeldada oma last" ja "Kuidas kasvatada toateismelist", hiljem tuleb kasuks lugemisvara nagu "Kuidas lahku minna", "Kuidas ravida murtud südant" või "Kuidas unustada EKS ühe kahvlitorkega". Aga miks mitte käiku panna ka õpetussõnu sellistest suurepärastest teostest nagu "Kuidas olla kangelane" või veelgi parem: "Kuidas valitseda maailma"?
Venekeelsele kirjandusele jääme aga ikka alla...

Ramloff ütles ...

Uurisin veidi venekeelsest veebist, mis raamat see sihuke siis on. Leidsin siis teema: "Обложки для чтения книг в метро". Ehk siis tegu näib olevat pilapoodides müüdavate spetsiaalsete kaantega, mida panna oma raamatule ümber avalikus paigas raamatut lugedes, et kaasinimesi ärritada. Mulle igaljuhul sihukesed kaaned meeldivad, eriti kui nende vahelt lugeda justnimelt väärtkirjandust.

Järgneva lingi all on veel mõned variandid.
http://alter.gorod.tomsk.ru/index-1271261947.php

Üldiselt võiks eestis ka keegi pilakaante trükkimise peale mõtelda.

thela ütles ...

On minulgi tekkinud raamatulette vaadates küsimus, kes pagan küll kogu seda jura loeb (pardon my French). Mitte et ma väidaksin, et ma ise väärtkirjandust loen. Ei loe, juba ammu ei viitsi. Aga vahest võtaks tõesti reede õhtul mõne kergema lugemise. Kui ükskõik millises maailma riigis müüakse raamtuletis ka midagi ilukirjanduse sarnast, siis meil kubisevad letid eneseabi- ja kokaraamatutest.

Hundi ulg ütles ...

Nii see on, Ramloff. Minu venekeelses reader'i nimekirjas olen kohanud neid fake-kaani tihti. Lihtsalt sobis nagu postitusega ja nende tsitaatidega.

Ramloff ütles ...

Et eneseabi raamatuid nii palju välja antakse, on mõnes mõttes diagnoos meie praegusele eluviisile või ühiskonnakorraldusele. Inimesed otsivad, tahavad leida rahu, heaolu, õnne ... vms. mida neis raamatutes seal lubatakse. Aga selle kõige taust on ikkagi see, et inimesed ei ole rahus ega õnnelikud.

Ausalt öeldes, peale mõnd tööpäeva on endal tunne, et paneks nüüd need soovitused, mida ma ise nii elementaarseks pean, et lausa imelik on täiskasvanud inimestele neid pidevalt üle korrutada, ka kaante vahele ja annaks tulevikus soovijatele hoopis raamatuna, selle asemel, et neid pidevalt korrutada ja korrutada. Aga ehk raamatuna poleks need nõuanded ja soovitused enam elavad ja ei mõjuks? Ehk seepärast ongi eneseabi raamatuid palju, aga neid, kes neist abi saanud piisavalt vähe?

Hundi ulg ütles ...

Lootusi ja lootusetust on tõepoolest erakordselt palju.

Ma olen elus mõnel raskel hetkel paar sellist raamatut ette võtnud. Aga ei ole minus seda püsivust, et sedalaadsete raamatutega paarikümnest leheküljest kaugemale jõuda. Õigemini lugedes lisandub masendus. Sest need raamatud on väga primitiivsed, mistõttu tekib küsimusi. Kas tõesti olen juba sedavõrd mandunud, et pean otsima jurast (Thela!) abi?

Aga ehk ma pole siis neid õigeid raamatuid lugenud.

Ramloff ütles ...

Jah, aga kui suhelda inimestega silmast-silma siis ajuti ongi vapustav see, kui paljud inimesed otsekui ei teaks kõige elementaarsemaid asju.

Seega, ehk ei paku need raamatud midagi neile, kes on elus "edasijõudnu" tasemele jõudnud, ent paljud sellel tasandil veel ei ole. Neile võivad need raamatud isegi midagi pakkuda.

joanamari ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
joanamari ütles ...

vahel tahan oma probleemid välja kirjutada ja sinna paika jätta ja edasi minna
siis ilmuvad välja mingid tarkurid, kes on palju eneseabiraamatuid lugenud ja hakkavad laduma, et lase lahti, anna, andeks jne bla bla bla
lugegu neid raamatuid, aga kui ei küsita abi, siis ärgu teistele oma tarkust pähe määrigu
eriti vihkan ma sildistamisi
kui olen paari raamatut ise sirvinud, siis olen otsustanud, et usaldan oma kõhutunnet edasi;)

Anonüümne ütles ...

Praegu võib-olla pannakse igale psühholoogiakirjutisele eneseabi nimeks,kuid kolmkümmend aastat tagasi ilmus Vladimir Levi "Mõttejaht",mis on ilukirjandus,teadus ja eneseabi ühes tükis ja kui ma kolmkümmend aastat sellest raamatust mõtlesin ja antikvariaadist ka leidsin,siis sobib see endiselt mu öökapile...

Hundi ulg ütles ...

Aegade hämarusest meenub mullegi mõni tõeliselt hea (käsi)raamat. See oli omal ajal noortele vanematele suur kergendus kui ilmus Benjamin Spocki lasteraamat.
Senini said nõukogude vanemad lugeda sellest, et vaatamata sümptomite puudumisele ja muule positiivsele, võib teie laps põdeda... Ja järgnes pikk loetelu hirmsatest koledustest.

kaaren ütles ...

See kommentaarium oli hämmastavalt positiivne ning sisaldas eneseabikirjanduse tunnuseid. Võtan endale vabaduse seda arvata tänu oma elu eripäradele, palun teid mitte tunda end häirituna.

Ülis ütles ...

See Sinelnikovi raamat on hoopis ajast ees ja sugugi mitte algajatele. Raamatu teooria on hoopis teistes teiste autorite kirjutatud raamatutes, aga see siis praktiline osa.Teooria osa on muidugi eriti võimas.
NB! Arvan, et pealkiri on vene keelest valesti tõlgitud, kuid ei viitsi hakata kontrollima

Anonüümne ütles ...

Vana V.Levi "Mõttejaht" on ainuke põhjapanev nende Piiblist ajendatud eneseabiõpikute taustal...