Vähemalt telepildis tundus see nii. Sügav kummardus Tanel Tsirgu ja tema mõttekaaslaste ees. Me võime korraldada loendamatul arvul ajaloo konverentse. Kutsuda kokku igasugu tarku komisjone. Ikka ja jälle käia ja rääkida, kuid meid ei mõisteta. Tanel oma lihtsa aktsiooniga saatis korda enamat kui küüditatute mälestamise. Sest minu põlvkond mäletab niigi, kas küünaldega või ilma. See tulukeste meri tekitas aga kindlasti küsimusi nendes, kes sellest eesti asjast pole kuulnud või seda mõistnud. Ma olen kindel, et kõik need, kes seda nägid ja selle tähendust ei teadnud, tulid seekord ise küsima. Ja kindlasti mõistsid meie selgitusi. Sest emotsioon oli sedavõrd tugev.
Tanel Tsirgu tõestas veelkord, et lihtsuses ei peitu ainult võlu, vaid ka tarkus.
Postitused
2 kommentaari:
Jääb vaid loota, et sellest tuleb traditsioon. See oleks vastukaaluks väga oluline "pronksmehe" kummardamisele :)
Loodame, et meie noored püsivad sellel lainel ja ei kordu 1939 aasta...
See OLI vapustav, tõesti...
Ja rahvast tuli ja tuli ja lisas oma küünlaid....
Postita kommentaar