Kõigi muude mõjude kõrval, mis seavad meie käitumisele piiranguid on üheks olulisemaks sisemiseks tsensoriks kartus mingis situatsioonis loll välja näha. Võimalik piinlikuse tunne on mõnikord sedavõrd tugev, et kardame teha kõige lihtsamaid asju. Tüüpiliseks näiteks on traditsiooniline tantsupidu, kus kõigil jalg tatsub rütmi, bänd on jõudnud oma lugudega poole peale, kuid esimest tantsupaari pole ikka veel kusagil. Ja kui esimesed julged on lõpuks mõned sammud teinud, siis...
Ning üleüldse peaksime tolerantselt suhtuma igasugustesse eriskummalistesse situatsioonidesse ja veidrikesse, kes neid olukordi loovad. Ilma nendeta oleks maailm üks igav koht. Kuigi meie püüd olla igal hetkel tark ja ontlik on mõistetav, võiksime mõnikord siiski lasta lipsu lõdvemale. See on ju üldteada, et intelligentsus pole õpitud tarkus ega ka õpitud käitumine. Intelligentsus on oskus kohaneda mistahes olukorras.
Postitused
3 kommentaari:
Ma hakkasin südamest naerma, kohe tuli meelde paar head sõpra, kes mul vägisi samamoodi käituma tikuvad. No mitte, et ma neid keelama kipuksin, seda küll. Ise nii julge ei ole, ootan suurema kepsutajate hulga ära ning siis sulandun, sulandun :D
Mina olen mõnikord teinud selliseid asju, mida pole kombeks. Ja kui teised viltu vaatavad, siis on olnud pärast piinlik ka. No oli mul vaja... Peab tunnistama, et enamasti juhtub see, kui alkohol mängus on olnud. Ilma selleta on ka minuga nii, et tahaks küll, aga ei söanda. Mitte et ma joomist propageeriks, aga mõõdukas koguses võtab see pidureid maha. Aga nagu kõik väga hästi teavad, on päris ilma piduriteta ka jama.
Siiski peab ütlema, et lõpuks pole ma kahetsenud ühtegi enda vabaks laskmist. Pigem olen kahetsenud seda, mida pole söandanud teha. Ja viimase tüki tegin jumala kaine peaga. Aga kas ma seda kahetsen või mitte, on vara öelda. Kusjuures ise ma ennast hukka ei mõista, aga kui tuleb halvustamist teiste poolt, siis paratamatult mõjutab see ka minu enda hinnangut. Kuigi peab ütlema, et mida vanemaks, seda vähem läheb mulle korda, mis teised minust arvavad. Ma olen õppinud ise endast lugu pidama ja teiste arvamus seda enam palju ei kõiguta.
Suurim vabadus tundub olevat see, kui julged käituda veidi kummaliselt, impulsiivselt, ilma sellega teistele haiget tegemata, ilma meelemürkideta ja ilma järgneva kahetsuse ja piinlikuseta.
Postita kommentaar